hukkumise või rikutud pärilikkusega olendi - mutandi - tekkele. Aktiivsus on kindla suurusega allika poolt ruumi kiiratava kiirguse mõõt. SI süsteemis on aktiivsuse ühikuks bekrell (Bq), mis vastab ühele lagunemisaktile sekundis. See on väga väike ühik; varasemalt kasutatud kürii (1 Ci Bq, võrdub ühe grammi raadiumi aktiivsusega) oli märksa mugavam. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. kiirgusdoos (bekrellsekund: Bqs) Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnas neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Pole tähtis, kas kiirituse mõjul tekib vähem või rohkem ioone; oluline on neeldunud energia hulk. Ühikuks on grei (Gy), mis vastab ühe dzauli suuruse energiahulga neeldumisele ühes kilogrammis aines. Kasutusel on ka vähendatud ühik raad (1rad=0.01 Gy) ja ionisatsiooniastmest tuletatud ühik röntgen ioonipaari ühes grammis kuivas õhus normaaltingimustes ( Gy,
hukkumise või rikutud pärilikkusega olendi - mutandi - tekkele. Aktiivsus on kindla suurusega allika poolt ruumi kiiratava kiirguse mõõt. SI süsteemis on aktiivsuse ühikuks bekrell (Bq), mis vastab ühele lagunemisaktile sekundis. See on väga väike ühik; varasemalt kasutatud kürii (1 Ci Bq, võrdub ühe grammi raadiumi aktiivsusega) oli märksa mugavam. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. kiirgusdoos (bekrellsekund: Bqs) Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnas neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Pole tähtis, kas kiirituse mõjul tekib vähem või rohkem ioone; oluline on neeldunud energia hulk. Ühikuks on grei (Gy), mis vastab ühe dzauli suuruse energiahulga neeldumisele ühes kilogrammis aines. Kasutusel on ka vähendatud ühik raad (1rad=0.01 Gy) ja ionisatsiooniastmest tuletatud ühik röntgen ioonipaari ühes grammis kuivas õhus normaaltingimustes ( Gy,
annaabi.ee 
