valme (tegelasteks loomad, mõistukõne, lõpus moraal). Loo jutustamine oli talle tähsam, kui moraal loo lõpus. "Rebane ja viinamarjad", "Rohutirts", "Valmid" (I- III, 1694). Valiti Prantsuse akadeemia auliikmeks. 17. pilet Moliere Elas 1622- 1695, tema kodaniku nimi oli Jean-Baptiste Poquelin. Tema isa oli tapetsiir (sisekujundaja) ja tahtis, et poeg ka selleks hakkaks. Moliere õppis jesuiitide kolleegiumis ja tegi advokaadi eksami ära. 1642 kohtub rändnäitleja Madeleine Bejartiga. Järgmisel aastal loobub ta tapetsiiri ametist ja kolib kodust ära ja hakkab Lõuna-Prantsusmaal koos selle näitetrupiga etendusi andma. Madeleinil sünnib tütar Amanda, aga laseb teda oma nooremaks õeks pidada. 1644- 45 on ta selle trupi juht, paneb sellele nimeks Illustre Theatre. Aga tema teater satub võlgadesse ja pannakse kinni, nad jätkavad etendustega Lõuna-Prantsusmaal. Nad hakkavad omale patrooni otsima. 1650 Lyonis, commedia dell'arte, nad mängivad itaalia jante
Valdavalt näitekirjanduses. 24. Moliere'i elu ja looming (1622-1673) Jean Baptiste Pocquelin. M vanemad oli pariislased, mõlemad pärinesid kuninglikest tapetsiiride perekondadest. Pärandatav amet. 1621 abiellusid. Üsnagi jõukad. M õpib jesuiitide kollegiumis. 1632 ema sureb, isa abiellub uuesti. Ema jättis talle päranduse. M õpib mainekas ülikoolis advokaadiks. Kui ta saab 20, siis tutuvub endast vanema näitlejanna Bejartiga. M avastab , et ta on näitleja. JB loobub isa ametist ja seod näitlejatega, saab ema raha. Bej sünnitab tütre Armande, M abiellub temaga hiljem. 1643 M loob teatri : hiilgav teater, mis läheb varsti pankrotti(1645). Seal mängitakse algusses antiikainelisi näidendeid. M pandi võlavanglasse. Rändavad pariisist välja, esinevad lõunaprantsusmaal. M rändab ringi, kirjutab farsse. 1655 M saab üsna tuntuks kom ,,Tuulepea". M'i näitetrupp saab 1658 a kutse Louvre'i
annaabi.ee 
