saavutusi ka põhja poole. Oma nime on saanud Hallstati väikelinna järgi, mis on tänapäeva Austrias, seal 19. saj avastati kalmistu, mida uuris kohalik mäeinsener Ramsauer. Ta kaevas 17 aasta jooksul üles 993 matust, tegi suure aruande, saatis Viini ja siis üks arheoloog avaldas neid oma nime all. Sealt vist leiti rauast mõõku ja pronksist asju jne. Sealsetest soolakaevandustest on leitud üsna muumiaid ja vanu treppe. Üks huvitavamaid vaatamisväärsusis on Beinhaus, järve ja mäe lähedal olevad majad. Surnuaed väike surnutele rajati luumaja (Beinhaus), esialgu mati surnu kalmistule, kus ta oli 15 aastat, siis kaevati välja, luid pleegitati (et oleks ilus) ja pandi hoiule siis, pealuud joonistati täis ja pandi riiulile. Üheks huvitavaks muistiseks on ka rikast kääpad, tulid ka vankermatused (vanker maeti kaasa). Sageli on kaasa pandud ka kullast esemeid.
1500 eKr), kuid nad hoidsid oma avastust saladuses. U 1200 eKr hakkab rauasulatamisoskus levima (Küpros>Kreeta>Kreeka>jne) ning jõuab 10. saj eKr Euroopasse. · Rauasulatusahjud (+1500°C) nende kasutamine lööb Euroopa endise kultuuripildi segamini, esile tõusevad rauakultuurid. HALLSTATTI KULTUUR (Kesk-Euroopa) al 12. saj eKr Hallstatti Hallstatti linn ja pronksikultuur, al 8. saj eKr rauakultuur. Hallstatti kalmistu soolakaevandu Beinhaus kuna avastas Johann Georg Ramsauer (kaevas 17 a jooksul 993 sed 300 m maad vähe, siis 15 matust), saatis materjalid Viini, kus van Sacken avaldas sügavused a möödudes raamatu OMA nime all (FAIL). Leitud palju ehteid ja mõõku käigud treppide kaevati üles, luud (rauast ja pronksist) n Hochmichde?? vankermatus, ja toetustega pleegitati ja pandi