halvendas olukorda veelgi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei leia mina Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. 1631. aastal asutati Tartusse trükikoda ja vaikselt hakati levitama ka eestikeelset kirjandust, tihti küll usulevitamise vormis. Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele - hakati looma ka talurahvakoole. Selles mängis suurt rolli ka Begnt Gottfried Forselius, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Minu arvates oligi Rootsi ajal kõige parem see, et järjest rohkem pöörati tähelepanu hariduse edendamisele ja talurahva harimisele. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure
polnud kindlasti neile tulus ja muutes majandusliku olukorra nendel linnadel üpris nigelaks. Seega enamus linnadest ja rahvast oli kohati päris halvas seisus. Kultuuri tähtsus tõusis Eestimaal Rootsi ajal märgatavalt. 1631.aastal asutati Tartusse trükikoda ja vaikselt hakati levitama ka eestikeelset kirjandust. Tihti oli see usulevitamise vormis. Tähtis on ka ülikooli rajamine Tartusse aastal 1632. Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele hakati looma talurahvakoole. Begnt Gottfried Forselius oli see, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Rootsi ajal kinnistus luteriusk ja võib väita, et tänu omakeelse usuteemalise kirjanduse levikule, mis tegi inimestele luterlusega seonduva arusaadavaks. Kultuuri tähtsustamise ja suurem tähelepanu hariduse edendamisel on minu arvates kõige positiivseim muutus ja areng Eestile Rootsi ajal.
Enamus viljast veeti Soome ja Rootsi, kus oli söögiga samuti kitsas käes. See näitas, et eestlastest tegelikult ei hoolitud ning neid kasutati siiski justkui orjadena. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. 1631. aastal asutati Tartusse trükikoda ja vaikselt hakati levitama ka eestikeelset kirjandust, tihti küll usulevitamise vormis. Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele - hakati looma ka talurahvakoole. Selles mängis suurt rolli ka Begnt Gottfried Forselius, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Rootsi ajal kehtestati uus kohtusüsteem, mis kehtis 19. sajandi lõpuni. Eestimaa kubermangu valiti adrakohtunikud, Liivimaale sillakohtunikud. Nende
annaabi.ee 
