Mitmed jõukad begiinid toetasid vaesemaid, pakkudes neile elukohta. niisugused organisatsioonid olid tavalised ajal, mil abielukõlbulisi naisi oli rohkem kui abielukõlbulisi mehi. Begiinid olid vagad, kuid ei andnud erilisi tõotusi. Nad olid usutunnistuselt kristlased, kuid sageli hoolitsesid nad ise oma hingeõnnistuse eest, lugedes omi palveid ja korraldades rituaale. Begiinide hulgast kerkis esile naisjutlustajaid, mis ei meeldinud meesautoriteetidele. Suurem osa begiinidest tunnustas siiski kohalikke autoriteete, kes neid sageli kaitsesid, kuigi kiriku keskvõimu arvates ei täitnud nad oma ülesandeid vajaliku hoolega. Alates 1233. aastal peetud Mainzi kirikukogust oli kirik püüdnud saada preestrite valve alla naisi, kes eraviisiliselt sidusid end puhtusega, minemata siiski kloostrisse. Begiiniühistud olid hästi organiseeritud ja neis tehti hoolega tööd. Ühistud asutasid töötube ja moodustasid
Paljud hoolitseisd külapreestritena rahvahariduse eest ja avaldasid kasäiraamatuid. Ordude naisharud Klarissiinide ordu - Nunnaordu, mille asutas Püha Assisi Franciscuse õpetuse järgija, rikkast Assisi ülikuperest pärinev Püha Clara. Klarissiinid asutasid kloostreid, kus elasid vaga ja kasinat elu palvetades ning kõiki vajaminevaid majapidamis- ja põllutöid tehes. Ühiseid reegleid klarissiinidel polnud, kogudused omasid laialdast autonoomiat. Begiinide ordu - Esimesed teated begiinidest (nimetatud ka "pühad naised") pärinevad 12. saj. Lõpust Liege'ist (Belgia), termin "begiin" võeti kasutusele 1230. aastatel, tema tähendus on tänapäeval ebaselge. Begiinid olid linnade kõrg- ja keskklassi naised, kes tundsid vajadust vaimsele pühendatusele ja omasid sotsiaalseid huvisid. Nad tegelesid haigete põetmise, vaestehoolekande ja muuga. ametlik kirik suhtus begiinidesse kahtlusga, pidades neid nende müstikasse kalduvate huvide tõttu ketseriteks.
annaabi.ee 
