4) kui lõpeb ja liide algab sama tähega kõik tähed jäävad alles kesk + kond = keskkond, modern + ne = modernne ! (aga kui tüvi lõpeb ja liide algab erineva tähega kõik tähed on ühekordsed: metall + ne = metalne, mäss + lev = mäslema IV Rõhuliide gi ja ki · Täishäälikute ja heliliste kaashäälikute (l, m, n, r, v) järel on gi: laul gi, kanngi, kohvgi · Helitute häälikute (g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z) järel on ki: Lukkki, dusski, beezki, leibki V f ja s · Pikk f ja s kirjutatakse ühe tähega, ülipikk kahe tähega (nagu sulghäälikudki): pikk (kapid) ülipikk (kappe) profid, dusi (all), sefid, blufib bluffima, (võtab) dussi, proffe · Mõnede sõnade õigekiri defekt, efektne, brosüür, professor, ufo · Pika vokaali ja diftongi järel kirjutatakse alati üks f ja s graafika, kaifima, seifides, geisa · kaashäälikuühendis on alati üks f ja s
ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; sama sõna muutevormides: sead/ma sead/sin, sead/ke, künd/ma künd/sid, künd/ku,
[p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3
annaabi.ee 
