inimesed saavad oma põhisissetueku kala kasvatamisest. Umbes 20 muu tegevuse kõrval kala kasvatamisega tegelevat tiikide, basseinide omanikku, kelle toodang võib olla piisavalt suur, et neid kalakasvatajateks pidada. Umbes 35 ainult õngitsemisteenust, umbes 10 kalakasvatuse alustajat ja üle 200 piiri ületav arv väikeste tiikide omanikku. Kalakasvandused : Härjanurmes, Antu, Käruveski, Mõdriku, Nõmmeveski, Aravuse, Karilatsi, Roosna- Alliku, Rutikvere, Pähkla, Beetela, Störfishi sumbakasvandused, Haaslava, Ilmatsalu, Põlula Kalakasvatuskeskus, Võrtsjärve ääres AS Triton PR. 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Tilaapia, arktika paalia, hübriid triipahven 23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses – kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsioonisüsteemid: vee korduvkasutus sobib tingimustesse, kus veeressursid on väga
20t).Vähikasvandused olid kannatanud katku tõttu ja tootjaid oli vaid 3-5. Kasvatused: · Härjanurme "superkasvandus", mis toodab vikerforelli, karpkala, vähki, siia ja koha asustusmaterjali ja pakub kalaturismi teenuseid. · 15 põhiliselt vikerforellikasvandust: AS Simuna Ivaxi 4 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Roosna-Alliku, Rutikvere, Pähkla, Pihtla, Beetela basseinikasvandused, Salmistu ja Störfishi sumbakasvandused. Aquamyk ja Basseinikala retsirkulatsioonikasvandused · 3 peamiselt karpkalakasvandust: Haaslava, Ilmatsalu, Kuldre. · 2 üksnes looduslike vete kalavarude rikastamiseks lõhelaste asustusmaterjali kasvatavat kasvandust: Põlula Kalakasvatuskeskus, Õngu Noorkalakasvandus. Põlula Kalakasvatuskeskus on Eesti ainus riiklik kalakasvandus, mis on Keskkonnaministeeriumi allasutus.