Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Tema arvates sarnaneski filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. 1618. aastal läks ta Hollandisse ning astus sõjaväeteenistusse, samal aastal kohtus ta Caeni Ülikooli professori Beeckmaniga, kes oli teaduse uue sõnaga hästi kursis ning kellel oli Descartes´ile väga suur mõju. 1622. aastal naasis ta Prantsusmaale, korraldas perekonnaasju ning avastas, et tal on piisavalt sissetulekuid, et tööd tegemata ära elada. Ta hakkas reisima, viibides peaasjalikult Itaalias, ning tuli tagasi Pariisi 1625. aastal. Ta elas mõne aasta õukondlase elu ja suhtles aktiivselt tolleaegsete teadusemeestega. Pärast pikaajalist rändamist peatus Descartes mõnda aega Pariisis
põhjaliku ja mitmekülgse hariduse(matemaatikas, keeled, teoloogia, filosoofia). Jesuiidid hindasid ta vaimuandeid ja silmas pidades ta nõrka tervist võimaldasid tal hommikuti kauem voodis lamada. Keskkooli lõputunnistuse sai Poitiers's, kus ta õppis ka õigusteadust, mille lõpetas juristina. 1618. aastal läks ta Hollandisse ning astus sõjaväeteenistusse Hollandi Nassau Maurice'i armees, samal aastal 10 novembril kohtus ta Caeni Ülikooli professori Breda's Isaac Beeckmaniga, kes oli teaduse uue sõnaga hästi kursis, kes üritas ühendada füüsikat ja matemaatikat, ja kes pani Descartes't avastama nähtuste mehhanisme ning kellel oli tema üle väga suur mõju. Järgnevatel aastatel viibis Descartes sõjakäikudel Taanis ja Saksamaal ning avastas endas üha suurema huvi teadlase ja mitte sõjaväelase karjääri vastu. Tema enda sõnul valmis ta filosoofia just sõjaväesoleku ajal,ühel talvisel õhtul. Tähtsaks sai 1619.a
annaabi.ee 
