sünnitama keskmiselt 2,1 last) Kaasnähud: rahvastiku vananemine, halvustav suhtumine vanuritesse, maksukoormuse suurenemine tööealistele, vajadus uue sotsiaalabi süsteemi järele, väljasuremisoht, mõju majandusele ja finantsturgudele, probleemid tööjõuturul, üksikvanemate arvu kasv. Abinõud:, riiklik perepoliitika- vanemahüvitis e. emapalk, lastetoetused, mõtteviisi muutmine naistel, traditsioonilise peremudeli muutumine, majandusliku olukorra paranemine , nn. beebibuumid. Eestis Kuni 1989.a. rahvaarv kasvas umbes 10 000 inimese võrra aastas. Sisseränne ületas väljarände, sündimus suremuse. 1991.-1993 oli suur väljaränne(üle 30000) ning loomulik iive on muutunud negatiivseks.
sissetulek. Teine vastuargument on jõukuse mõju tarbimisele. Tarbimise ja tarbimiskulutuste vahe on seletatav kestvuskaupade ostmise ajastamisega. ELÜTSÜKLI HÜPOTEES (LCH) Ratsionaalne inimene peaks võtma tarbimisotsuste aluseks oodatava eluea jooksul saadava sissetuleku. LCH populaarseim tarbimisteooria, kuid sellel on piiranguid, sest eluaegne sissetulek pole määratav. LCH rõhutab tarbimiskäitumise seoseid demograafiaga: -beebibuumid -yuppied (young urban professional) PÜSIVA SISSETULEKU HÜPOTEES (PIH) Sarnane eelmisega, tarbimine sõltub pikaajalisest sissetulekus. PIH põhiidee on, et tarbimine on iga-aastase püsiva sissetuleku konstantne osa, konstantne osa on pikaajaline tarbimise piirkalduvus ja see peaks sõltuma intressimääradest, varandusest ja muudest teguritest, nagu isiklikud eelistused ja vanus. KALDORI HÜPOTEES (KH) Agregeeritud tarbimisfunktsioon võib olla sissetuleku jaotumise funktsioon.
suur r! 2) Mingi aja jooksul sureb alati mingi kindel protsent olemasolevatest. Suremus on vanusest sõltumatu. Demograafiline püramiid Prantsusmaa Näitab ühe sünniaastaga isendite hulka. Ülespildistud mingil ajahetkel populatsiooni kohta. Augud: 1926 – I MS 1945 – II MS 1980 – seksuaalrevolutsioon. Rasestumisvastased vahendid. Näha on ka sõjajärgsed beebibuumid. Analüüsides demgraafilisi püramiide saab välja lugeda populatsiooni tuleviku. 41 LEVIK JA LEVIMINE - kahel terminil tuleb selgelt vahet teha Levik – Isendite paiknemine ruumis üksteise suhtes Levimine – Protsess, isendite ümberpaiknemine ruumis 1) LEVIK Areaal
annaabi.ee 
