Raudrüüde täienedes vähenes kilbi osatähtsus ja hiljem kaob kasutuselt. Kiiver. Laastkiiver koosneb erinevatest osadest, laastud ja ring võivad olla pronksist ning vahemik on raudplaatidest või ka vastupidi. Viikingikiiver on koonusekujuline, ninakaitsega; on ka näokaitsega kiiver, kus on silmaavad; kolm erinevat põhikuju: ümar ja ninakaitsega, kiivri peaosa on lame, servad kaarduvad kiivril väljapoole. Pottkiiver meenutas potti, auke oli vähe ning võis tekkida õhupuudus. Beckenhaube / Basineti ninakaitset sai tõsta ja langetada, kiivri serva külge kinnitatud rõngastest tehtud rippuv kaelakaitse, mask kinnitub ühe koha pealt otsmiku külge. Raudkübarat kasutasid jalaväelased, laia äärega, mis kaitses ülevalt tulevate laskekehade eest. Saller ette tekkinud vaateava, istub peas suhteliselt sügavalt, tagaosa küllaltki pikk ja kaitseb kaela hästi. Suletud kiiver klassikaline rüütlikiiver, ülestõstetav näokaitse, lõug kaitstud kahelt poolt
Viikigikiiver, koonusekujuline ja ninakaitsega. Ajaloolistes muinaseestlaste peades on kujutatud imelikku kiivrit, millise eksisteerimise kohta pole ühtki tõendit. Kiivri leiud varasemast keskajast üliharvad. Kasutati tõenäoliselt ära ümbertöötluses. 12. saj aga on vähe kiivrit levinud, kasutati rõngasrüüd, millel oli rõngaskapuuts, siiski on arvamus, et kapuutsi all kasutati servelieri hästi ligi pead olevat kiivrit. Bacinet või Beckenhaube keskaja üks levinumaid kiivritüüpe, millel rõngaskapuutsist arenenud krae on kinnitatud kiivri alumise serva külge. 15. ja 16. saj tuleb kasutusele koerakoonkiiver, mille visiiri saab üles tõsta.
annaabi.ee 
