köstriks ja harjutada laulmist, välimuselt pikk nägus poiss - Sikk, kes oli samuti Indreku toakaaslane, oli peenikese häälega, tüse ja valgete juustega, selle pärast kutsuti teda Roosiks, samas meeldis talle raskusi tõsta ja lihastrenni teha - kolmandaks toakaaslasseks oli Voitinski - Kõrvaltoas olid Müller, Vutt, Laane, Baškirtsev - Laanel olid täid, kes toakaaslasi kimbutasid - Järgmises toas asusid von Elbe, krahv Mannheim, vürst Bebutov, pan Hodkevitš, inglane King, kõik tähtsad mehed, krahvi balalaikamängu käidi kuulamas ja lauldi popi laulu - Inglane King oli naiselik, teda kutsuti ilusaks Helenaks - krahv Hodkevitš sai Indrekult lõuga, sest sõimas teda oma jooksupoisiks, järgnes rusikavõitlus, teised lahutasid nad, direktorile ei teatatud, mehed leppisid ära, Indrek nõustus käske täitma - direktor sai kaklusest siiski teada, kiitis Indrekut
Voitinskil. Tarvitas morfiumi ja jutustas, kus vähegi võimalik, kodulinna ööurgastest, mille rõvedaid lugusid oli tal lõpmatult, nagu mõtleks ta neid ise igapäev uuesti välja. Seisis või istus kuski pimedas nurgas, silmis rasvane läige, poisid summas ümber, sest kuulajatest polnud Bazkirtsevil kunagi puudu. Järgmises lahedas toas asusid v. Elbe Riiast, nagu juba tähendatud, krahv Mannheim Piiterist, vürst Bebutov Tifliisist, pan Hodkevits Warssavist ja inglane King Moskvast, vabrikandi poeg. Need kõik olid tähtsad mehed, nii tähtsad, et magasid ainult beletaazis. Sest kuis sa paned krahvi vürsti või vürsti krahvi peale. Ka pan ei sobinud ühelegi teisele alla ega peale. Kõige leplikum oleks ehk olnud inglane, sest tema oli ikka nii viisakas ja tagasihoidlik, et temast võis oodata vastutulelikkuses kõike. Samuti oleks ehk ka krahviga hakkama saadud, sest tema elas
annaabi.ee 
