oma tuleku põhjusest ja armastusavaldusest proua Beatricele. Tegelasteks on Lodovico, tema isa, Egano dei Galluzzi ja tema imeilus naine Beatrice. Tegelased on aadliseisusest. Lodovico isa on aadliseisusest, kuid vaesuse tõttu saab temast kaupmees. Äris on tal õnne ning ta saab väga rikkaks. Isa tahab, et tema ainus poeg jääks aadlikuseisusele truuks. Lodovico on ainus laps peres, enne rüütlite ülistavat juttu Beatricest polnud noormees veel kunagi armunud olnud. Bolognosse elama asudes kasutas ta Anichino nime. Novellist võib järeldada, et ta väga sihikindla ja viisaka käitumisega oli. Arvan seda, sest Lodovico loobus aadliseisusest ja kõigest muust ning hakkas teenriks, et ainult oma armastatule lähedal olla ja tema hea käitumine väljendub selles, et ta oma isanda lugupidamise ja usalduse välja teenis ning Beatrices vastuarmastust suutis tekitada, arvestades, et naisel austajaid palju oli.
Ei suuda ennast tagasi hoida. Vastuarmastustuse puudumise kartus. Mõnikord irooniaga vaatleb ennast. Esimeses osas palju mängulikkust. Teises osas pärast Laura surma see taandub ja on siiras valu naise kadumise pärast. Lisaks armastsue teemale on siin ka teisi teemasid, näiteks ühiskondlikud ja moraalifiloofiat. Kogu P luule on emakeelene itaalia keeles. Luule on emakeelega ju kõige tihedamalt seitud. Sellist luulet nagu Pl edaspidi enam ei tule. Erinevalt Dante Beatricest, kes oli sümbol, oli P Laura tõeline ja maine naine. Sünalefa ühe sõna lõppsilbi ja järgmise algussilbi üheks silbiks lugemine. Sonetis on 14 värssi. 18. laulus ühiskondlik patriootiline laul unistus ühtsest Itaaliast. P on väga oluline selle ideaaliga! Tahtis vabariikliku Rooma eeskujul näha ka ühtset isamaad. 70. luuletus, mis on kantsoon, kus iga stroofi lõpp on tsitaat, mis peegeldab uusaegse lüürika kujunemist. (Arnaut Daniel, Quidi G