plaanereil. Õhu teel veeti kohale ka 567 autot, 18 kergtanki ja 362 kergsuurtükki. Nende ülesandeks oli takistada Saksa soomusjõudude pealetungi liitlaste maabumispaigale ja hõivata enda alla sillad ja lüüsid Douve'i jõel ning tammid sealsetel üleujutusaladel. Kell 3 öösel algas Briti Raskepommitajate rünnak mererannikul olvevale kümnele tähtsamale Saksa rannapatareile, millele järgnes USA pommitajate pommirünnak ameeriklaste maabumisrandadele, Omaha ja Utah Beachile, ning inglaste pommirünnak Gold, Juno ja Sword beachile. Dessandi kulg maabumispaikades oli erinev: Utah beachis polnud erilist vastupanu, keskööks oli kogu ameeriklaste 4. Diviis maabunud. Omaha Beachi dessant pidi esialgu läbi kukkuma, kuna sakslased teadsid rünnakut oodata ning kindlustasid end siin tugevasti. Hukkus umbes 3800 meest, ent siiski õnnestus sama päeva õhtuks moodustada rannale tugiala. Gold lõigul ei saanud britid erilise vastupanu
tohutu dessantlaevastiku radariprofiili. Samal ajal lähenes Normandia rannikule üle 6000 aluse seni kõigi aegade suurim mereväeoperatiivrühm. Varsti pärast keskööd alustasid maandumist brittide 6. ja jänkide 101. ja 82. õhudiviis. Paljud Cotentini poolsaarele suundunud ameeriklastest uppusid, kuid tugiala sai siiski vallutatud. Britid haarasid edukalt tähtsaimad sillad Caeni kanalil ja Orne'i jõel. Omaha Beachi veresaun Kella 6.30 ajal hommikul meritsi Gold, Juno ja Sword Beachile saabunud britid ja kanadalased said sakslaste vastupanust kergelt jagu, samamoodi ameeriklased Utah's. Kuid Omaha Beachil randunud jänkid (staaikas 1. ja kogemusteta rahvuskaartlastest koosnev 29. diviis) leidsid eest tugevaima sakslaste rannikudiviisi 352. Verist maabumist kujutab kogu selle võikuses Steven Spielbergi menufilm "Reamees Ryani päästmine". 29. diviisi 116. jalaväeüksuse A-kompanii ametlikus raportis kirjeldatakse randumist järgmiselt.
annaabi.ee 
