). Neis arendas Bazin oma realismiteooriat ja tõstis filmikunsti esile teistest kunstivormidest just oma võime tõttu paremini reaalsust edastada ja talletada, eelkõige kasutades selleks pikki kaadreid, suurt teravussügavust, piiratud montaaži ja võimaluse korral ka vähem tuntud nägusid rollides (Bazin & Barnard, 2009). 5 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis Bazini juhendamisel alustasid Cahiers du Cinéma ajakirjas oma kriitikukarjääri teiste seas ka tulevased Prantsuse uue laine lavastajad Jean-Luc Godard, François Truffaut, Jacques Rivette, Claude Chabrol ja Éric Rohmer, enamus neist oma kahekümnendates. Nendest said täielikud kinefiilid suuresti tänu mitmetele filmidele, mida näidati Pariisis asunud filmiarhiivis Cinémathèque Française. Algatatud Henri Langlois’ ja Georges
«Olgu siis! Kuna olete nii kindel, et tema on Pariisist lahkunud, ei hoia mind siin enam miski kinni ja ma olen valmis teiega kaasa tulema. Ütlesite, et lähme? ...» 206 «Athose juurde. Kui tahate kaasa tulla, siis soovitan teil kiirustada, sest oleme juba palju aega kaotanud. Muuseas, ütelge ka Bazinile.» «Kas Bazin tuleb meiega kaasa?» küsis Aramis. «Võib-olla. Igaks juhuks on hea, kui ta meiega Athose juurde tuleb.» Aramis kutsus Bazini ja käskis tal Athose juurde järele tulla. «Lähme siis,» ütles Aramis, võttis mantli, mõõga ning kolm püstolit ja avas veel asjatult kolm või neli sahtlit, et leida mõnd äraeksinud pistooli. Kui ta lõpuks veendus, et otsimine on asjatu, järgnes ta d'Artagnanile. Ta küsis endalt, kuidas võis kaardiväe kadett teada niisama hästi kui tema, kes oli naine, kellele ta ulualust andis? Ja ta teab isegi paremini kui tema, mis on tast saanud.