Lasteraamat ,,Französisch!" (1981). Tõsisemad asjad on ,,Keerukuju" (1985) ja ,,Kallid generatsioonid" (1986). Paroodilised: lühiproosa raamatud ,,Vana Fabiani nutulaul" (1988) ja ,,Kerge meel" (1988). Järgmine periood 1990ndad: kõige tuntum romaan ,,Rahvusvaheline mees" (1994). Novellikogu ,,Üleminekuaeg" (1995). Uuel sajandil on uuem Mihkel Mutt, 00ndatel ebamäärasust ja kõikuv tase. Tähtsamad teksti on loomingu alguses. 22. Nikolai Baturini looming. Baturiniga lõpeb kasseti autoritest rääkimine. 1960datel ei jõudnud tähelepanu ärata kirjunduses, luuledebüüt jääb teiste autorite varju. Kirjutab Eesti kirjakeeles ja mulgikeeles. Hiljem on mulgikeelset luulet eraldi avaldatud ,,Sinivald" (1990) Esimene luuleraamat ,,Maa-alused järved" (1968) 1970-80nda luule paistab silma teadlikult/progammiliselt kujundab luulekogudega. Luulekogu eraldi kujundavast kunstist. Baturini maailm on avar ja avatud.
ja keelepruugi. Ruum modelleerib inimsuhteid. Mingitel aegadel on tema jaoks tekkinud sihilik vastandumine psühholoogilisusega. Reaalsusega kokkupuude on alati olemas. Üldine on kuidagi isikliku ja intiimsega pidevas ühenduses. Ühelt poolt võib öelda, et tuuakse mängi isiklikke paineid, kuid samas ka tekstuaalset kergendust. Mingis mõttes püsivad Kõivi tekstid paremini maa peal kui nt Baturini tekstid. Kõivul võrreldes Baturiniga tuleb kerget huumorit teostesse sisse. Mingil moel see suuri pingeid ja hirmeid ja tekstuaalset raskust leevendab. Laias laastus võiks öelda, et on kolme sorti tekste. Nad põimuvad ja neist jääb alati ka midagi üle. Esimene võimalus on see, et ta keskendub mingitele suurvaimudele kultuuriloos. Selliste näidenite puhul on tihti räägitud filosoofinäidenditest. Teiseks tüübiks võiks ebamääraselt öelda, et ta kirjutab pärimuslikke näidendeid, aga see võib mitut moodi avalduda