Kuuldus Sulla surmast levis Itaalias välgukiirusel ja tekitas ärevust kõikjal, eriti Roomas. Paljud senaatorid, kodanikud ning vabastatud orjad lasid end leinamärgiks habemesse kasvada, riietusid tumedaisse toogadesse ja käisid linnas ringi nukra ilmega. Sulla surma üle rõõmustades jalutasid tema vaenlased lõbusalt foorumil ja tänavail, külvates nutjad üle etteheidete, pilgete ja mõnitustega. Tuli ettepanek, et Sulla põrm maetakse Marsi väljakule. Enomaios tõi Spartacusele Battiadese kirja, kes oli kuulnud palju Spartacuse kunstist ja tublidusest ning kutsus teda nüüd õpetajaks oma Capuas asuvase gladiaatorite kooli ja tõotab tasuks head kosti ning suurt palka. Spartacus oli äärmiselt õnnelik, sest ta kavatses neid õpilasi treenima hakata ülestõusuks. Kaksteist päeva hiljem hakkas matuserong diktaatori villast Rooma poole liikuma. Aeglane rongkäik kestis kümme päeva. Rongkäik
prefekti majja astusid jõudsid sinna Spartacus ja Enomaios. Mehed olid kihutanud täies jõus, vahetades hobuseid igas postijaamas. Nad olid vahepeal ka sunnitud sõitma mööda kõrvalteid. Siis, kui mehed olid titusest tunni võrra ees, kukkus Spartacuse hobune kokku. Kukkudes väänas rudiaarius paigast oma vasaku käe. Seejärel hakkasid mehed jalgsi edasi liikuma ning jõudsid pooleteise tunniga linnavärava ette. Niipea kui nad olid väravast läbi, kihutasid nad joostes Lentulus Battiadese kooli poole. Kohale jõudes leidsid nad kooli müüris varisenud koha, kust nad kavatsesid üle ronida. Kui Enomaios sai lihtsalt üle, läks Spartacusel hullemini. Tema vigastatud käe tõttu oli Spartacus nõrkemas füüsilisest ja moraalsest kannatusest. Gladiaatorite juurde jõudes hakati plaane tegema nende vabastamiseks. Nad üritasid ühte relvalattu sisse murda, kuid nad tõrjuti tagasi ning gladiaatorid olid sunnitud põgenema ning varjupaika otsima Vesuuvil
annaabi.ee 
