millist meetodit eelistatakse, sõltub suuresti osakonna praktikast ehk intubatsiooni teostajate praktilisest kogemusest ja harjumusest. Samas leidub kirjanduses informatsiooni selle kohta, et nasotrahheaalset intubatsiooni kasutatakse rohkem enneaegsetel, ajaliselt sündinud vastsündinutel ja imikutel (Wyllie 2008), näiteks kirjutab Tunell (1998), et vastsündinuid eelistatakse intubeerida nasotrahheaalselt, sest sel puhul on intubatsioonitoru parem fikseerida ning Battersby jt (2007) uurimistööst selgus, et suurematel, üle kaheksa aastastel lastel kasutatakse sagedamini orotrahheaalset intubatsiooni, sest intubeerimise protseduur on kergemini teostatav ja lühem intubatsioonitoru jätab väiksema surnud füsioloogilise ruumi. Rogers (1987) ja Morton jt (2005) uurimistööde tulemustest selgus, et nasotrahheaalne intubatsioon on võrreldes orotrahheaalse intubatsiooniga patsiendile mugavam. Samuti esineb
Esteetiku huvi on suunatud esmajoones probleemide tõestamisele, mõistete selgitamisele ja eelduste kriitilisele läbivaatamisele. 3. Nimetage vähemalt 3 filosoofilise esteetika koolkonda! Esteetika koolkonnad: esteetikat tehakse koolkondades/vooludes, mis erinevad üksteisest aine ehk põhiprobleemide ja meetodite poolest. On olemas näiteks: analüütiline esteetika (Beardsley, Dickie, Danto, Sibley), eksistentsialistlik esteetika (Sartre, Heidegger), feministlik esteetika (Felski, Battersby), fenomenoloogiline esteetika (Ingarden, Merleau-Ponty), marksistlik esteetika (Adorno, Lukacs, Stolovits), pragmatismi esteetika (Dewey, Shusterman). 4. Iseloomustage analüütilist esteetikat! Filosoofia esteetika kui analüütiline esteetika: kunstipraktika põhimõistete loogiline ja mõisteline analüüs (sageli tarvilikes ja piisavates tingimustes), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitteretooriline ja mitteilukõneline, terminite ja teeside selge määratlemine ja