Harderup 1995). Kuigi hoone piire võib olla projekteeritud niiskustehniliselt turvaliselt toimivaks veeauru difusiooni suhtes, võib niiskuse konvektsioon põhjustada lubamatult kõrgeid niiskustasemeid (Janssens & Hens 2003). Uuringud on tõestanud, et õhulekete teel kandub siseruumidesse hallituseoseid, radooni (Airaksinen jt. 2004, Mattson jt. 2002, Backman jt. 2000, Wang & Ward 2003) või õhusaastet garaažist (Emmerich jt. 2003, Batterman jt. 2007). Eestis tehtud uuringud (Kalamees 2007) on näidanud, et kui hoonepiirded lekkisid rohkem kui standardi (EPN 11.1 1995, 2003, EVS 837-1) piirarv (3 m3/(m2h)), siis kurtsid elanikud külmade põrandate ja rohkem kõikuva sisetemperatuuri üle, pistikupesadest tuleva külma õhu üle. Õhulekked hoonepiirete kaudu mõjutavad siseruumide õhuvahetust. Siiski ei saa hoonepiirete ebapiisavat õhupidavust käsitleda kui loomulikku ventilatsiooni. Läbi piirde
tunnused, mis võivad antud näitele tüüpilised olla, ent ei ole antud näitele ilmtingimata vajalikud. Definitsioonilise ehk komponendilise teooria tugevus seisneb selles, et ta selgitab, miks kategooria "kehv" esindaja (näiteks lind) siiski sellesse kategooriasse kuulub. Prototüüpilise teooria tugevus seisneb selles, et ta selgitab, miks mõned klassi esindajad (näiteks lindude klassis) on teistest paremad antud klassi esindajad. Ühe oletuse kohaselt (Keil & Batterman, 1984) on väikestel lastel tähendused seotud valdavalt iseloomulike (ehk prototüüpiliste) tunnustega ja definitsiooniliste tunnuste tähtsust hakkame me mõistma alles siis, kui suuremaks kasvame. Kahe röövli kirjelduse esitamisel 5 10 aastastele lastele leidsid need oletused kinnituse. Tähenduse komponendilise ehk definitsioonilise ja prototüüpilise teooria kombineerimise heaks näiteks on "vanaema" mõiste:
annaabi.ee 
