märgatavalt. 2. detsembril läks meeskond Van Diemeni maal kaldale. Olles maal olnud 2 päeva, liiguti edasi. 4. detsembril möödusid nad saarest, millele anti Van Diemeni tütre auks nimeks Maria saar. 5.-13. detsembrini 1642 ületas ekspeditsioon mere, mis eraldab Tasmaaniat ja Austraaliat Uus-Meremaast. 13. detsembri keskpaigaks jõudis Tasman koos kaalsastega Uus-Meremaale. Seal puututi kokku maooridega.14. juunil 1643. aastal jõuti tagasi Bataviasse. . 5 Pildil on Tasmani esimese reisi marsruut Tasmani teine reis 1644. aasta algul varustati Batavias kolm väikest ekspeditsioonilaeva ja pandi kokku 110 mehest koosnev meeskond. Ekspeditsiooni vanemkipperiks nimetati Frans Visscher. Selle retke päevikud pole säilinud, kui kaart on koostatud Tasmani andmete
. Seal avastas Cook, et Uus-Guinea ei ole osa Austraalia mandrist, vaid seda suurt saart lahutab Austraalia väin. Peale Austraaliast lahkumist sai Cookile selgeks, et Austraalia on väärtuslik maa ja seal võivad kasvada umbes samad taimed mis Euroopaski. Peale selle kasvavad seal taimed, mis Euroopas üldse ei kasva. Niiviisi saabus ta viimaks pärast õige hädaohtlikku reisi Uus-Guineasse. Pikk teekond koju. Uus-Guineast suundus Cook Jaava pealinna Bataviasse. Meestel oli veel pikk 7 tee minna, et jõuda Inglismaale, laev aga oli pika reisi jooksul õige viletsaks muutunud. Ta lekkis mitmest kohast ja tuli ilmsiks ka mitmeid muid puudusi. 12. oktoobril 1770 saabuti lõpuks Bataviasse, kus asuti kohe laeva parandama. Kõik rõõmustasid, et saavad pärast pikka merereisi natuke kauem maa peal viibida. Kahjuks selgus varsti, et rõõmustati asjata, sest Batavia oli kõige mustem koht reisi jooksul