• Paquette – paruniproua austaja, pärinev sigimise haigus, 2 kuud hiljem Lissaboni (võttis P&C kaasa), aitas juhtida laeva, suri kukkumisest üle parda. Oli ka veneetsias, võrgutatud munga poolt, teenis raha erinevate meeste juures, talumaja - tikkis • Madrus – lõi Paquettet, kukkus ise üle parda, aga Paquette aitas ta tagasi üles, siis kukkus aga Paq, aga madrus teda ei aidanud. Otsis peale maavärinat noosi. Sündinud Bataavias, Hollandis, 4 jaapani reisi, pidi lahti ütlema usust. • Coimbra Ülikool – otsustas, et tekib autodafee, kohtuotsus + hukkamõistmine • Biskailane – abiellus oma ristiemaga, põletati • 2 portugallast – võtsid rasva kana süües ära ehk juudid, põletati • Vanaeit – kutsus Candide enda juurde kui ta oli õnnistatud, ravis haavu, söötis, jootis, voodi, ei tohtinud kätt
reisiaruande Baffin, aasta hiljem reisis Teravmägedele Moskva kompanii ülesandel, et leida uusi kalastusalasid. Reisides 1615.a. Arktikasse avastati Smithi, Lancasteri ja Jonesi väina. Pärast põhjapooluse uurimisretki keskendus Baffin Aasiale. Ta külastas Suratti ning seilas Punasel merel ja Pärsia lahel. Queshmi ründamisel, mille eesmärk oli portugaallasi välja ajada, sai Baffin saatuslikult haavata. 14. Abel Janszoon Tasman sündis1603 a. Lutjegastiss ja suri 1659 a. Bataavias. Ta oli Hollandi meresõitja ja maadeuurija. Ta avastas Tasmaania saare, tegi esimesed suuremad avasturetked Austraalia ja Okeaania vetes. 1642. aastal mindi uurimisretkele Suurele Austraalia lahele kindralkuberneri Van Diemeni poolt, et kindlaks teha kontinendi piirjooned. Tasman alustas retke Mauritiuselt, võttis lõunakursi ja avastas Tasmaania saare, mida ta nimetas oma ülemuse auks Van Diemeni maaks. Reisi järkades avastas ta 1643. aastal uue
annaabi.ee 
