25. Voltaire Voltaire (1694-1778), pärisnimega Francois-Marie Arouet. Voltaire'i kirjanikunimi tuleneb ühest kohanimest, mida ta muutis. Ta ema oli aadlik, isa kodanlusest. Isast sai kohtunotar. Voltaire puutus koolis kokku kõrgaadli lastega, kes teda aitasid edasises elus. Voltaire polnud notariametist huvitatud. Tema hakkas läbi käima humanitaarringkonnaga, kes olid ilmalikud elunautijad, taevavõimu ja riigivõimu pilkajad. Tal on pilkav irooniline stiililaad. Ta pandi aastaks bastiisse, kus tal oli võimalik tegeleda kirjanikutööga. Selle aja jooksul lõpetas oma näidendi „Oidipus“ ja võitis sellega kirjanduslikku kuulsust. Ta sattus ka teist korda bastiisse. Tekkis arusaamatus noore aadlikuga. Seejärel saadeti ta Prantsusmaalt välja. Voltaire reisis Inglismaale, kus viibis 3 aastat. Tema jaoks olid need 3a rikastavad. Puutus kokku Newtoni filosoofiate ja töödega, mis panid teda maailma teise nurga alt vaatama.
Kodanlase klassis, ema oli väike-aadlik. Isast sai kohtu notar. Poisist sai ametijätkaja. Voltaire ei olnud aga huvitatud sellest ametist. Hakkas läbi käima humanitaarse seltskonnaga, kes olid ilmalikud elunautijad, nii taevase kui riigivõimu üle nad irvitasid. Voltaire omandas seega ka pilkava stiili. See tõi talle pahandust ja ta pandi Bastille´i. Võitis kirjandusliku kuulsuse oma ,,Kuningas Oidipuse". Käsitles sama müüti. Tema järgmine näitemäng samuti. Kuid sattus siiski [Bastiisse], seejärel saadeti Prantsusmaalt välja. Voltaire valis Inglismaa, kus viibis kolm aastat. Need olid tema jaoks rikastavad, arendavad. Esmalt filosoofilises plaanis puutus kokku Newtoni ja Locke´i töödega, mis pani teda maailma teise nurga alt vaatama. Nende mõjul ilmus tal"Filosoofilised kirjad", milles tõi välja Inglismaa edumeelsuse, Inglismaa tugevad küljed ja saavutused, arvustas Prantsusmaad, et riik on maha jäänud. Kirjandusliku poole pealt tutvus ta Shakespeare´i