energiatasemete vahel, kuna tänu sellele hakkab laser alles kiirgama. 37. Miks asetatakse laseris kiirguraine e aktiivaine paralleelsete peeglite paari vahele (optilisse resonaatorisse)? Lk 80 Kiirguraine asetatakse peeglite vahele, sest peeglini jõudes peegeldub see kristallini tagasi ja justkui lisab uue võimendi kristalli. 38. Kes leiutas laseri printsiibi? Lk 81 Laseri printsiibi leiutasid: Aleksandr Prohhorov ja Charles Townes ja Nikolai Bassov. 39. Kes ja millal valmistas esimese laseri? Lk 82 Esimese laseri, rubiinlaseri, valmistas 1960aastal, USA füüsik Theodore Maiman 40. Millised on laserkiirguse põhiomadused, mis lahutavad teda tavavalgustite valgusest? Lk 81 Laserkiirguse põhiomadused: koherentsus, üliaktiivsus ja elektromagneetilisus. 41. Millised ohutusnõudeid tuleb laserseadmetega töötades tingimata silmas pidada? Lk 83 Tuleb kanda kaitseprille, tuleb vältida laserkiirte sattumist silma ja kehale. 42
de Broglie, 1924) Kvantmehhaanika rajamine (E. Schroedinger, W.Heisenberg, jt., 1926) Kunstlik radioaktiivsus (F. ja I. Joliot-Curie, 1934) Uraani tuuma lagunemine (O.Hahn, F.Strassmann 1938): Ahelreaktsioon (E.Fermi jt., 1942) Aatomipomm (1945) Holograafia (D.Gabor ,1948) Termotuumareaktsioon (1952) 14 Vesinikupomm (1953) Laser (N. Bassov, A. Prohhorov, Ch.Townes, T. Maiman, jt., 1958 – 1960) Kvarkide hüpotees (M. Gell-Mann, G. Zweig,1964) Antituum (antideutron), (1965) Üksikute aatomite vaatlemine elektronmikroskoobis (1970) Kvarkide avastamine (1975) Kõrgtemperatuurne ülijuhtivus (G. Bednorz, A. Müller, 1987). Edasised arengusuunad on mikromaailma sügavusse (elementaarosakesed, juhitav termotuuma reaktsioon, antiaine jne) ja megamaailma avarustesse (mustad augud, varjatud mass jne).
Üleminevate elektronide suur arv põhjustab kiirguse suure intensiivsuse. Ainet, kus saab tekitada pöördhõive, nimetatakse aktiivaineks. Laseris on aktiivaine pandud kahe paralleelse peegli vahele, millest üks on osaliselt läbilaskev ja sellest tuleb laserivalgus välja. Peegleid nimetatakse optiliseks resonaatoriks. Peeglid sunnivad valgust aktiivainest läbi käima mitu korda ja see tagab elektronide täielikuma ja kiirema vabastamise metastabiilselt nivoolt. Laseri leiutasid Nikolai Bassov, Aleksander Prohhorov ja Charles Townes 1950-te lõpus ja sais selle eest 1964.a. Nobeli füüsikapreemia. Tänapäeval on olemas nii impulsslasereid kui pidevas reziimis töötavaid lasereid. Aktiivaineks kasutatakse nii gaase, vedelikke kui tahkiseid. Kasutatakse ka 4 nivoolist süsteemi. Selle eeliseks on, et alumine laserkiirguse nivoo tühjeneb kogu aeg ja täidab põhinivood, kust toimub ergastus (ergastus ja kiirgus on selgelt eristatud) 11.6.4. Röntgenikiirgus
annaabi.ee 
