Ehitus ja kasutamine Basskitarr (joonis 1) on puidust valmistatud keelpill. Enamasti on basskitarrid elektrilised, harvem akustilised, kuid on ka elektroakustilisi basskitarre. Nagu elektrikitarrilgi ei tugevda keele võnkeid mitte pilli kõlakast/kõlalaud ehk korpus ise, vaid elektrooniline võimendi (elektrilise basskitarri puhul). Basskitarri keeli mängitakse näppude või mediaatoriga (medikaga). Erinevalt kontrabassist hoitakse basskitarri horisontaalselt bassisti keha ees. Joonis . Basskitarri ehitus. Pea Basskitarri pea (joonis 2) võib olla kaelaga ühest tükist tehtud, kuid võib ka olla kahest eraldi
mini-humbucker, mis oli asetatud silla juurde. Gibsoni basskitarrid olid ka algselt väiksemad kui Fenderi omad Gibson alustas 34-tollise basskitarri tootmist alles 1963. aastal, kui lasti välja Gibsoni Thunderbird. See oli esimene Gibsoni bass, millel oli kasutatud topelt humbucker helipäid, mis olid asetatud tänapäevaselt traditsioonilistele positsioonidele silla ja kaela vahelise ala keskele. Mõned väikesemad firmad hakkasid samuti tootma basskitarre nagu Kay 1952. aastal ja Danelectro 1956. aastal. 1956. aastal Frankfurti muusikamessil esitleti esmakordselt Höfner 500/1 violin bassi, mis ehitati viiulivalmistustehnikat kasutades. Tihti kutsutakse seda ka ,,Beatles'ite bassiks", kuna selle kiitis heaks The Beatles'ite Paul McCartney. 1957. aastal esitles Rickenbacker oma ,,model 4000 bass'i", mille kere oli valmistatud ühes tükis. Fender ja Gibson ühendasid samal ajal bassi kaela ülejäänud kerega kas poltide või liimiga.
Rickenbackeri 4001S, mis lasti välja 1964ndal aastal tõi suurt edu ning kuulsust firmale, kui sellega mängisid Paul McCartney 1960ndatel ning hiljem Chris Squire ansamblist Yes 1970ndatel. Rickenbackeri bassid tunneb ära nende eripärase pea ning kere kuju järgi (joonised 14 ja 15). Joonis 14. Rickenbacker 4001 pea. Joonis 15. Rickenbacker 4001 kere. Kui 1960ndatel aastatel sai rokkmuusika väga populaarseks, hakkasid veel paljud firmad tootma elektrilisi basskitarre. 1960. aastal esmakordselt tutvustatud Fenderi Jazz bassi tunti sel ajal Deluxe bassi nime all ning oli mõeldud mängima koos Fenderi Jazzmaster elektrikitarriga. Jazz bassil (kutsutakse ka J-bassiks) oli kaks ühemähiselist helipead, üks silla lähedal ning teine silla ja kaela lõpu vahel. J-bassi kael oli kitsam sadula juurest kui Precision bassi oma (1½ tolli J-bassil ning 1¾ tolli P-bassil). Fender alustas ka Mustang bassi tootmist, mille pikkuseks oli 30 tolli