informatsiooni. Inimene kuuleb kahe kõrvaga, seepärast suudab ta määrata, kust ja kui kaugelt heli tuleb. Heli kõrguse määrab põhitooni sagedus (hertsides võngete arv sekundis; bass: 80 350 Hz ja sopran: 330 1400 Hz), tämbri määrab sageduste spekter ning valjuse lainete intensiivsus (amplituud). Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20 Hz 20 000 Hz. Madalam sagedus tekitab sügavaid, s.o. bassihelisid, kõrgema sageduse korral moodustuvad kõrged helid. Meie kõrv on kõige tundlikum 1000 3000-hertsise sagedusega helide suhtes, sest sellise sagedusega on ka inimese kõne. Paljud loomad on teravama kuulmisega kui inimene, näiteks koer kuuleb 35 000 Hz, rott 90 000 Hz ja delfiin 100 000 Hz sagedusega helisid. Erinevate loomade kuulmine (helisagedus hertsides Hz) Erineva tugevusega helid Inimese vananedes kuulmise ulatus väheneb
omadused, hetke tervislik ning emotsionaalne seisund, eelnevad kogemused muusikast, ootused muusika suhtes, tekkivad assotsiatsioonid) ning keskkonnategurid (kultuuriline keskkond ja taust, antud hetkel ümbritsev keskkond ja samaaegsed ärritajad). (Pehk, A. 1999) Kuulmine on küll olulise tähtsusega, kuid kuulmispuue ei takista muusika nautimist. Muusikavibratsioonid ja rütm on tajutavad keha kaudu, eriti kui kasutatakse madalaid bassihelisid. Uurimused on ka tõestanud, et muusikalisel tegevusel on kuulmispuuete korral oluline positiivne mõju kuulmise, kõne, keele ja teiste mittemuusikaliste võimete ja oskuste arendamiseks. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011) 9 1.4. Muusika mõju füsioloogiale Muusika põhilised omadused, nagu helikõrgus, rütm, heli intensiivsus ja tämber ja mõningal määral ka meloodia ja harmoonia mõjutavad kõikide inimeste füüsilisi ja vaimseid protsesse
annaabi.ee 
