aastal. Gibsonil oli pikendatav jalg kitarri alaosas, mis lasi seda mängida nii püsti- kui ka horisontaalasendis. Gibson nimetas kitarri EB-1-ks 1958. aastal (joonis 12). EB-1 uus versioon lasti välja 1970. aastal, kuid seekord ilma pikendatava jalata. Samuti 1958. aastal väljastas Gibson EB-2 ning järgmisel aastal EB-0. Gibsoni EB-0 oli väga sarnane elektrikitarrile Gibson SG välimuse poolest. Fenderi bassidel olid helipead kinnitatud silla ja kaela vahele, kuid paljudel Gibsoni varajastel bassidel oli üks humbucker helipea paigutatud otse kaela vastu. Gibson lasi tootmisesse järgmise basskitarri, EB-3, 1961. aastal, millel oli lisaks ühele humbucker helipeale ka teine mini-humbucker, mis oli asetatud silla juurde. Gibsoni basskitarrid olid ka algselt väiksemad kui Fenderi omad Gibson alustas 34-tollise basskitarri tootmist alles 1963. aastal, kui lasti välja Gibsoni Thunderbird
on kõigil sama. Tavaliselt on kitarridel üks helitugevuse nupp, mis kontrollib väljasaadetava signaali tugevust ning tooni nupud. Tooni nupud reguleerivad erinevate helipeade signaali tugevust ning seeläbi muudavad kitarri helitämbrit. Nuppude kõrval, eesküljel võib asetseda ka väljund, milleks on tavaliselt 6,35 millimeetrine (0,25 tolli) pesa. Väljund võib asetseda ka kitarri kitsal küljel. Kitarri kere küljes on ka medika kaitse (pickguard), mis osadel bassidel puudub, mille ülesandeks on kaitsta kitarri kere medika kriimustuste eest ning rihma kinnitid (strap buttons), millest mõlemad on kitarri kitsal küljel, üks kitarri tagaosas ning teine kitarri kere sarvekujulise otsa tipus.
enamiku popartistide ja produtsentide esmane valik. Varajastel 80ndatel hakkasid ilmuma ka peata bassid (headless bass). Ned Steinberger töötas oma Steinbergeri bassi kujunduse kallal kolm aastat (joonis 16). 1980. aastaks oli ta sellega lõpetanud. Pea eemaldamise põhjuseks oli toonud ta bassi pea poolt tekitatud ebavajalikud muutused helis. 1980ndate lõpus ostis Gibson ära Steinbergeri, kuid jätkas selle tootmist eraldi firmana. Kuigi Fender oli kasutanud lisakeeli oma bassidel juba Bass V (1965) ning Bass VI (1962) ajast, algas lisakeeltega basside nõudlus alles 1980ndate alguses. Algselt mahutati viis keelt samale kaelale, mis oli mõeldud nelja keele jaoks, kuid hiljem laiendati kaela mõõte nii, et pilli mugavam mängida oli. Bass V'le oli lisatud kõrge keel, mis häälestati C-noodiks, kuid hiljem muudeti see E-keelest madalamaks B-keeleks. Fenderi Bass IV'l olid mõlemad, nii lisa kõrge C-keel kui ka madal B-keel. Valmistajad võtsid üle ka kaela
annaabi.ee 
