Romaanipärase pikihoone võlvimise ja selleks vajalike kõrgseinte ehitamine toimus mõnevõrra hiljem, sellele viitavad kõrggooti naturalistlikult käsitletud lehtkapiteelid, pseudotrifooriumi meenutav kõrgseinte liigendus ja ümarturpadega servistatud kõrged 8-tahulised piilarid. Jaanikirik: Kiriku pikas ja kitsas 3-löövilises pikihoones valitseb terrakotaskulptuuriga esile tõstetud lai kesklööv, mille basilikaalsed kõrgseinas toetavad 4-tahulistele piilaritele. Peaportaalist ja tornialusest võlviruumist edasi asub püham paik - pikk ning hästi valgustatud ühelööviline koor. Polügonaalselt lõppev koor on kesklööviga ühelaiune ja moodustab sellega ühtse kõrggooti ruumiterviku. Koori põhjaküljel asub 2-võlvikuline käärkamber, lõunalöövi välisküljel Lüübeki kabelina tuntud (hiljem ümberehitatud) suurem ruum ja pikihoone läänefassaadis kogu hoonet
Kesk-Prantsusmaa kirikutest on perioodi silmapaistvamaid ehitisi "palverändurite kirikuna" tuntud viielööviline Saint Sernin`i basiilika Toulouse´is (11.saj.), mille imposantne nelitistorn kuulub juba hilisemasse aega (14.saj). Romaani arhitektuur Prantsusmaal on küll esindatud umbes 10 arhitektuurikoolkonnaga, laias laastus võttes võiks need koolkonnad koondada aga kahte suurde gruppi, kus Põhja- ja Kesk- Prantsusmaal domineerivad basilikaalsed ehitused ja Cluny`s väljatöötatud ideed., Lõuna- Prantsusmaal kohtab aga nii basiilikaid, saal- ja kodakirikuid kui ka tsentraalehitisi. Kõikide nende kirikute üldkompositsioonis tuleb hästi esile terviklike detailide kooskõla ning ehituskorpuse astmeline tõus, fassaadilahendustes ilmneb antiigi traditsioone. Nii näiteks viitab Saint Gilles kiriku (10.-11.saj) lääneportaali lahendus oma kolme kaare vahele paigutatud sammastega rooma triumfikaare motiivile
annaabi.ee 
