poolt kasutusele 7. sajandil. Esialgu tähistasid need lihtsalt tugeva võimuga valitsejat ja monarhiat, ent kuna enamus Kreeka linnriike ainuvalitsust omaks ei võtnud seda käsitati tavaliselt normaalse riigikorra rikkumisena , siis omandasid nad klassikaliseks 12 perioodiks tauniva tähenduse. Türanniat kui vägivaldset ja halba ainuvalitsust hakati vastandama kuningavõimule (basileia) kui heale ning seaduslikule monarhiale. On põhjust arvata, et varasemate türannide esiletõus ei tekitanud laialdast vastuseisu. Aristokraatliku liidrina toetus türann ilmselt oma sõprus- ja kaaskonnale, ning kui uskuda hilisemaid antiikajaloolasi, võisid mitmed neist arvestada lihtrahva poolehoiuga. Ilmselt suutsid türannid mõnigi kord sisekonfliktid väevõimuga lõpetada ja tagada polise siserahu. Kuid võimu hoidmine olukorras, kus türanni poliitilised vastased, keda alati
võrdsed." (NE 1996:181) ,,Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluva osana riigikorralduse juurde. Liitutakse ju teatud kasuliku ürituse jaoks, hankimaks midagi eluks vajalikku... ka riiklik ühistegevus näib algusest peale koonduvat ja püsivat kasulikkuse nimel, seda peavad ju silmas ka seadusandjad ja nimetavad õiglaseks seda, mis on üldkasulik." (NE 1996:181) 8.10. poliitiliste süsteemide ja sõpruste liigid. Basileia (kuningriik), aristokratia, timokratia olid Kreekas ajaliselt üksteisele ka järgnenud. Timokraatiaks (time au, hinnang, väärikus) oli tsensusel põhinev demokraatia. Sellise riigikorra puhul olid poliitilised õigused vastavuses varandusliku tsensusega. Tähendas sõjaväekohustuslikele kodanikele tuginevat ühiskonda, mille moodustasid elanikerühmad, kes suutsid kanda kulutusi sõjavarustustele. ,,On olemas kolm riigivormi ja samapalju ka kõrvalekaldeid, nagu väärvorme nendest