Rahvusliku eneseteadvuse tärkamine. Vaimsete sidemete katkemine Leedu-Poola ühissidemetega, paljuski tänu ka Vene valitsuse survele. Leedu keel hakkas järjest rohkem asendama palju kasutusel olnud poola keelt. Venestamise järgus kerkis esile uus haritlaste kiht, kes rõhutas Leedu rahvuslikku erinemist nii Poola kui ka peale surutud vene rahvuslikkusest. Seda põlvkond nimetatakse ka ,,Ausra" (koit) põlvkonnas. Üks silmapaistvamaid liikmeid arst Jonas Basanavicius ja satiirik Vincas Kudirka. Mõlemad nad pärinevad Suwalkiast. Kui eelmise rahvusliku liikumise etapi peamine osa liidritest oli pärit Zemaitiast, siis uue etapi liidrid olid enamuses pärit just Suwalkiast mis oli kunagiste muistsete preislaste asuala. Poola alade jagamise järgselt oli see ala olnud 12 a olnud Preisi alluvuses ja 8 aasta Napoleoni mõjualuse Varssavi Hertsogkonna osa. Ka vene võimu ajal säilitas suurema autonoomsuse, kui mida hakati muidugi järk-järgult vähendama.
Alandati maksukoormust. Leedulastel ja poolakatel oli keelustatud mõisate ostmine - Nad ei tohtinud osta maad üle 70 ha. Toodi sisse vene talupoegi. Rahvuslik ärkamine Leedus - Leedu rahvuslik liikumine sai tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Kõnekeelena asendas leedu keel poola keelt. Kerkis üles uus haritlaste eliit, kes taaskinnistas leedu rahvusliku ja kultuurilise identiteedi tunnet, rõhutades iseseisvust Poolast ja Venemaast. Dr. Jonas Basanavicius (1851-1927) - Silmapaistev arst, harrastusajaloolane, leedu rahvusluse isa. Vincas Kudirka (1858- 1899) - Andekas luuletaja ja ajakirjanik. Mõlemad olid pärit Suvalkijast, mis kerkis üles rahvusliku liikumise keskuseks. Juba 1807. aastal oli siin kaotatud ära pärisorjus. Enamik haritlastest pärines jõukate talunike peredest, kes moodustasid rahvusliku liikumise selgroo. Kui ülejäänud Leedus oli õppekeeleks vene keel, siis Suvalkijas oli emakeelne õpetus gümnaasiumis
rahvusluse tõusu. (Keeld lõppes 1904) Moodsa leedu rahvusliku eneseteadvuse arengu võtmeisik oli Zemaitija piiskop Motiejus Valancius, raamatute levitamine, kihelkonnakoolid (salaja leedu keelne õpe). Nende rahvuslik ärkamine sai alguse 20- 30aastat hiljem. Suwalki kubermangust pärit tähtsad tegelased. Marijampole gümnaasium. Üks selle kooli lõpetajaid, kes läkse dasi õppima Moskva ülikooli, oli Jonas Basanavicius, hiljem leedu rahvusliku liikumise isa. Esimene leedukeelne ilmalik ajaleht Ausra (Koidik), Ida-Preisimaal. Varpas (kell)- ajakiri, anti välja 1898 Ida-Presimaal asutaja Vincas Kudirka. Venestamine ja moderniseerimine - Keiser Aleksander III (1881-1894)- venestamine. Keiser saatis Liivimaale ja Kuramaale senaator Nikolai Manasseini, haldussüsteemi revisjon. 1885 uued kubernerid venelased, ametlikuks keeleks venekeel.
annaabi.ee 
