moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu pind · Kuu pind on kaetud pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Põhilised kivimid on maise basaldiga sarnanev basalt ja breta, mis koosnevad varem eksisteerinud kivimite kokkukleepunud osakestest. Kuu kivide mineraalne koostis on põhiliselt raud ja räni. Tumedad piirkonnad on mered ja heledad mandrid. Oma ajaloo algperioodil pommitasid Kuud asteroidid, neist suurimad lõid tema pinda sügavad augud. Vulkaanilise tegevuse käigus täitusid need augud laavaga, tekitades meredele tüüpilised tumedad tasandikud. Ka kaatrid (Bailly ja Flavius) on
Tumedad on tolmused tasandikud. Heledamad alad on mägised, arvatavasti on need Kuu esialgse koore jäänukid. Oma ajaloo algperioodil pommitasid Kuud asteroidid, neist suurimad lõid tema pinda sügavad augud. Vulkaanilise tegevuse käigus täitusid need augud laavaga, tekitades meredele tüüpilised tumedad tasandikud. Millest Kuu koosneb? Kuu pind on kaetud pudeda pinnasega-regoliidid. Kõik kivimid on vulkaanilist päritolu. Põhilised kivimid on maise basaldiga sarnanev basalt ja bretsa, mis koosneb varem eksisteerinud kivimite kokkukleepunud osakestet. Marss Marss on viimane Maa-taoline planeet, temast kaugemal kohtame vaid hiidplaneete ja asteroide. Marss on väga ebatasane planeet. Marsi suurima vulkaani-Olümpose mäe kõrgus jalamilt on 21 kilomeetrit. Marss tekkis, nagu näiteks Kuu või Merkuur, protoplaneetidena. Hiljem jahtudes, tekkis talle take koorekiht, mis sattus meteorite intensiivse pommitamise alla
kabelitele, millel on suured aknad ja mida kasutatakse Püha Vaimu kummardamiseks kasutatavate esemete majutamiseks. Hooned on üldiselt värvitud valgeks ning neil on mustad basaltkaunistused. Traditsioonilised linnaiseärasused Kõnnitee Läbi terve riigi ning isegi Madeira saarestikus ja Assooridel on kõnniteed ja väljakud ilusti sillutatud mustriliste kompositsioonidega (kas vahelduvate kivide või musta basaldiga, kuldse liivakivi, valge paekivi ja halli graniidiga). Neid tuntakse emperadodena. Viljahoidlad (Espigueirod) Viljahoidlad, mida võib enamasti läbi terve Minho kohata, eriti Lindosos ja Soajos (Peneda-Gerêsi Rahvuspargis asuvas Sierra do Soajos), on väikesed graniidist ehitised, mis on vaiadele ehitatud. Neid kasutatakse maisi kuivatamise kohana. Katusel olev rist sümboliseerib maisi pühalikkust. Tuuleveskid (Moinhod) Mitme aasta eest oli Portugalis umbes 2000 tuuleveskit, kuid
annaabi.ee 
