Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast,emakast ja tupest. Munajuhad asetsevad mõlemal pool emakat ja ühendavad emakat munasarjadega. Munajuhas toimub munaraku viljastumine. Emakas paikneb kusepõie ja jämesoole vahel. Emaka paks sein koosneb sisemisest limaskestast (endomeetriumist), tugevast lihaskestast (müomeetriumist) ja serooskestast. Limaskestas eristatakse pindmist funktsionaalkihti, kus toimuvad perioodilised muutused ja sügavamat basaalkihti, mille arvel limaskest regenereerub ehk uueneb. Emaka limaskest moodustub tüüpilistest näärmetest ja rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid, naissuguhormoone östrogeene ja progesterooni. Need hormoonid mõjutavad naise organismi kasvu ja arenemist ning põhjustavad perioodilisi muutusi emaka limaskestas.
sarvkiht (vt. lisa 3). Epidermis kasvab pidevalt, kuna basaalkihis tekivad uued rakud, mis surevad kiiresti ning lükatakse siis sarvkihti. Sarvkihis rakud eemalduvad vähehaaval ning nahk hakkab ketendama. Epidermis uueneb 45-75 päevaga. Ühtlasi asuvad epidermises melanotsüüdid, mis määravad naha pigmendi, värvuse [2: 12]. Kosmeetikud saavad otseselt mõjutada vaid epidermise pealmist osa, mõningate aparaatide mõjul ka marrasnaha kõige alumist kihti, basaalkihti. Kui epidermis koosneb nii surnud, kui ka elavatest rakkudest, siis dermis ehk pärisnahk koosneb ainult elavatest rakkudest. Selles on tugevate kiudude kogumid, mis annavad nahale elastsuse, tugevuse ja jõu. Samuti on seal veresooned, rasunäärmed, higinäärmed ja karvafoliikulid (vt. lisa 2). Veresooned kannavad piirkonda tähtsaid toitaineid ning osalevad organismi soojusregulatsioonis. Rasunäärmed toodavad õlist rasuks nimetatavat nõret, mis on naha looduslik libesti
Limaskest - tunica mucosa Vatsa sisepinnal paiknevad kuni 1 cm kõrgused vatsapapillid (papillae ruminis), nende hulk ja kuju vatsa erinevates piirkondades võib olla erinev. Täiskasvanud veisel on vatsapapillid kõige kõrgemad vatsa ventraalses kotis, kus nad võivad olla 1 cm kõrgused ja nende arv ühel ruutsentimeetril 30-40. Tänu vatsapapillidele suureneb oluliselt vatsa imendumispind. Vatsa limaskesta katab sarvestunud lameepiteel, selles eristatakse sarv-, sõmer-, oga- ja basaalkihti. Epiteelil lisandub hõõrdumise ja rõhu eest kaitstud piirkondades läikekiht. Basaal-, oga- ja sõmerkihi epiteelirakkude tsütoplasma sisaldab rikkalikult membraanseid ja mittemembraanseid organelle. Epiteeli all paikneb sidekoeline proopria, kus paiknevad rohkearvulised kollageensed ja elastsed kiud. Prooprias on hulgaliselt fibroblaste, vähem sisaldab ta teisi sidekoe rakke. Vatsas proopria ja submukoosa vahel selget piiri ei ole, üks kiht läheb sujuvalt üle teiseks.
annaabi.ee 
