seadistamine); müügipersonal (viisakus, usaldusväärsus, kompetentsus, suhtelmisvalmidus, järjekindlus, abivalmidus); turustuskanalid (jaotamise intensiivsus, efektiivsus, kompetentsus, tellimuste täitmise kiirus ja kompetentsus); maine (õhkkond, sündmused, sümbolid, meedia) 56. Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha on likviidne finantsvara, mille funktsioonideks on: 1) raha kui vahetusvahend – raha on bartertehingute alternatiiv, ta teeb võimalikuks jätta ära bartertehingud; 2) raha kui väärtusmõõt, st võimaldab hinnata ja võrrelda kaupade ja teenuste väärtust; 3) raha kui maksevahend; 4) raha kui akumulatsioonivahend, raha saab teatud aja hoida, ilma väärtust kaotamata. 57. Reklaam - turunduses kasutatav kommunikatsioonivõte toodetele vahendatud tähelepanu pööramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks. Reklaam on turunduse tähtsaimaid vahendeid.
Tõisielulise näite võib tuua sõjajärgselt Saksamaalt, kuid leiaks näiteid ka lähemalt. ,,Igaüks teab, et tsemendi ostmiseks on vaja sütt", ütlesid Stuttgardi linnaisad ja ostsid linnalähedases külas tehtud likööri. Liköör vahetati Prantsuse okupatsioonis sigarettide vastu, sigaretid viidi omakorda Ruhri kaevandustesse, et saada sealt sütt. Süsi veeti Württembergi tsemenditehasesse ning tsement taastamistöödeks oligi käes. Bartertehingute kasutamine oli mingi aeg populaarne, kui oli NSVL aeg, kui raha väärtus oli langenud. Enamus tehinguid toimus just Soomega. 3. Raha mõiste Raha on enamiku majanduseesmärkide saavutamise vahend. Töötajad müüvad oma tööjõudu, saavad selle eest palka ning ostavad eluks vajalikke kaupu. Kaupade ostuks kulutatud raha jõuab ettevõteteni, kes soetavad selle eest tootmistegureid. Nii liigub raha pidevalt majapidamiste, ettevõtete ja riikide vahel
Tõisielulise näite võib tuua sõjajärgselt Saksamaalt, kuid leiaks näiteid ka lähemalt. ,,Igaüks teab, et tsemendi ostmiseks on vaja sütt", ütlesid Stuttgardi linnaisad ja ostsid linnalähedases külas tehtud likööri. Liköör vahetati Prantsuse okupatsioonis sigarettide vastu, sigaretid viidi omakorda Ruhri kaevandustesse, et saada sealt sütt. Süsi veeti Württembergi tsemenditehasesse ning tsement taastamistöödeks oligi käes. Bartertehingute kasutamine oli mingi aeg populaarne, kui oli NSVL aeg, kui raha väärtus oli langenud. Enamus tehinguid toimus just Soomega. 3. Raha mõiste Raha on enamiku majanduseesmärkide saavutamise vahend. Töötajad müüvad oma tööjõudu, saavad selle eest palka ning ostavad eluks vajalikke kaupu. Kaupade ostuks kulutatud raha jõuab ettevõteteni, kes soetavad selle eest tootmistegureid. Nii liigub raha pidevalt majapidamiste, ettevõtete ja riikide vahel. Raha võib vaadelda kui
Edasi tekib inimese enda poolt jaotus (mitte enam looduslik): karjakasvatus ja põllundus. Vahetuse küsimus süveneb. Kogukonnad hakkavad ka geograafiliselt eralduma. Vajadus vahetada süveneb. Vahetus toimub kaup kauba vastu, sest raha ju pole. Ehk siis bartertehing / barterkaubandus. Kauba näol on tegemist kauprahaga. Kaupraha iseloomustab see, et teda saab kasutada kaubana, aga ka „rahana“. Aja möödudes hakkavad ilmnema praktilised puudused. Bartertehingute puuduseks: ● üks kõige olulisemaid puuduseid oli huvide samaaegne kokkulangevus (tahtsin oma lehma ära anda, vastu tahtsin 4 lammast, aga ei leidnud kedagi, kellel oleks sama huvi); ● kaubad ei säilinud (probleemiks aeg); ● väärtuse määramine; ● probleemiks on „peenraha“ küsimus (leidsin oma lehmale huvilise, kuid tal oli ainult 3 lammast … tahtsin ju nelja) Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad, mida kõik on nõus vastu võtma
annaabi.ee 
