madalad ning ergutab efektiivsust. Valitsuse piiratud roll. Ideaalses turumajanduses ei ole tarvis valituse sekkumist rohkem kui seadusliku raamistiku kindlaks määramisel, milles kapitalism saaks toimida. Raha. Kõik majandussüsteemid kasutavad raha, peamiselt vahetuskaubana. Barteritehingul, mis kujutab endast toodete vahetamist toodete vastu, on karmid piirangud. Nii ostajad kui tootjad ostavad laias ulatuses tooteid ja turumajanduse tingimustes teeb see barteritehingud praktiliselt võimatuks. Raha mistahes kaup, mida vahetuses tunnustavad nii ostjad kui ka müüjad paneb turu toimima. Raha on " kütuseks turumajanduse mootorile". " Üksnes raha on see, mis paneb maailmas kõik liikuma." Publius Syrus ( 1. saj. e. Kr.) PAKKUMINE. Pakkumine on seotud eelkõige tootmisega. Pakkuja võib olla kes iganes - tootja, müüja, kaupade vahendaja. Kõik, kes turul midagi müüa
isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga. Tarbijamüük Ettevõtte müük Riigivara müük. 6. Vahetusleping. Vahetuslepingu järgi kohustuvad kaks subjekti vastastikku üle andma vara teineteise omandisse. Praktikas on vahetuslepinguteks eelkõige nn. Barteritehingud, kus kauba eest ei tasuta mitte rahas vaid muu kaubaga (see asjaolu eristabki vahetuslepingut müügilepingust) Iga vahetuslepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab, ja selle vara ostjaks, mille ta saab. Tunnused: 1) vara vahetamine teise vastu; 2) vahetuse tulemusel tekib omand varale; 3) eeldatakse üleantava vara maksumuse võrdsust; 4) konsensuaalne; 5) tasuline; 6) kahekülgne. 7. Kinkeleping
ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga. Tarbijamüük Ettevõtte müük Riigivara müük. Vahetusleping Vahetuslepingu järgi kohustuvad kaks subjekti vastastikku üle andma vara teineteise omandisse. Praktikas on vahetuslepinguteks eelkõige nn. Barteritehingud, kus kauba eest ei tasuta mitte rahas vaid muu kaubaga (see asjaolu eristabki vahetuslepingut müügilepingust) Iga vahetuslepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab, ja selle vara ostjaks, mille ta saab. Tunnused: 1) vara vahetamine teise vastu; 2) vahetuse tulemusel tekib omand varale; 3) eeldatakse üleantava vara maksumuse võrdsust; 4) konsensuaalne; 5) tasuline; 6) kahekülgne. Kinkeleping
annaabi.ee 
