270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Tuumajaamad on Ringhalsis, Oskarshamnis, Forsmarki ja Barsebaeckis Energiamajanduse tõhustamine: võiks ehitada rohkem tuumajaamu ja hüdroelektrijaamu või olemasolevaid muuta suuremaks. Alternatiivid on veel biokütuse kasutust ja tuuleenergiat laiendada. Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga
Alternatiivid on veel biokütuse kasutust ja tuuleenergiat laiendada..Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga selleks peaks seda rohkem importima norrast ja venemaalt, mis paneks riigi veelgi rohkem sõltuma välisriikidest. Tuumajaamad on Ringhalsis, Oskarshamnis, Forsmarki ja Barsebaeckis Tööhõive: Rootsi rahvastikust, viimaste andmete kohaselt (31. august 2003.a.) 8,966 miljonist, moodustas tööhõives olevate inimeste arv 2003. aasta septembri lõpuks 4,235 miljonit. Töötute arv ulatus 2003. aasta septembri lõpuks 217 tuhandeni, olles suurenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,6% võrra. Töötuse määr oli 2003. aasta septembris 5,4%, mille kalkuleerimise eripära
.Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga selleks peaks seda rohkem importima norrast ja venemaalt, mis paneks riigi veelgi rohkem sõltuma välisriikidest. Rannar Jantson Tuumajaamad on Ringhalsis, Oskarshamnis, Forsmarki ja Barsebaeckis Tööhõive: Rootsi rahvastikust, viimaste andmete kohaselt (31. august 2003.a.) 8,966 miljonist, moodustas tööhõives olevate inimeste arv 2003. aasta septembri lõpuks 4,235 miljonit. Töötute arv ulatus 2003. aasta septembri lõpuks 217 tuhandeni, olles suurenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,6% võrra. Töötuse määr oli 2003. aasta septembris 5,4%, mille kalkuleerimise eripära seisneb selles, et töötute hulka ei arvestata erinevates
annaabi.ee 
