sobivas keskkonnas. Kõige suuremaks ohuks on aga lõuna poolt tulevad võõrliigid, mis võivad kohaliku ökosüsteemi ning liikide omavahelise koosluse lausa hävitada. Liikide ümberpaiknemine on tänapäeval väga keeruline tänu inimasustusele ja selle juurde kuuluvatele teedevõrgustikele. Iseäranis keeruline on ümberpaiknemine taimedele ja piiratud liikumisvõimega loomaliikidele. Inimtegevusega seotud asustused, põllumaad ja teedevõrgustikud toimivad tehislike barrikaadidena, mis ei lase putukatel, loomadel ja taimedel põhja poole liikuda. Nii võivadki mõned ohustatud liigid jääda oma ökosüsteemi lõksu ning välja surra. Liikide sissetung võõrasse elukeskkonda ei ole kaugeltki uus nähtus, kuid globaalne soojenemine kiirendab seda protsessi tunduvalt nõrgendades looduslikku klimaatilist barjääri. Kõrgemate temperatuuridega liiguvad põhja poole ka lõunamaadele iseloomulikud haigused nagu malaaria, dengue palavik ja Lääne-Niiluse viirus
Paraku mõjuvad kõrgemad temperatuurid tundlikele liikidele sama hävitavalt, kui madalad temperatuurid. Liikide ümberpaiknemine on tänapäeval väga keeruline tänu inimasustusele ja selle juurde kuuluvatele teedevõrgustikudele. Iseäranis keeruline on ümberpaiknemine taimedele ja piiratud liikumisvõimega loomaliikidele, sest nende migreerumine on väga aeglane. Inimtegevusega seotud asustused, põllumaad ja teedevõrgustikud toimivad tehislike barrikaadidena, mis ei lase putukatel, loomadel ja taimedel põhja poole liikuda. Nii võivadki mõned ohustatud liigid jääda oma ökosüsteemi `saarele' lõksu ning välja surra. Kõrgemate temperatuuridega liiguvad põhja poole ka lõunamaadele iseloomulikud haigused nagu näiteks malaaria ja Lääne-Niiluse viirus . Malaaria kõige suuremaks ohuks on inimeste teadmatus - piirkonnas, kus malaaria ei ole üldjuhul probleemiks olnud võib see sooja ja niiske suvega väga
annaabi.ee 
