ning naiste olukorda. 2.1 Austeni-aegse Inglismaa sotsiaalne kihistus Tolleaegses Inglise ühiskonnas oli kolm kihti: aristokraadid, keskklass ja alamklass. Sellest, millisesse kihti kuuluti, olenes elukoht, elustiil, töö ja haridus. Väga raske, peaaegu võimatu oli klassi vahetada. Pääsme kõrgklassi tagasid vaid vähesed positsioonid: vaimulikud ja kuninglik pere (kuningas, kuninganna), tähtsamad riigi ohvitserid (baronetid, rüütlid, aadlikud, maahärrad, hertsogid, vikontid). Seisuste vahest kinnipidamine oli väga oluline. Aristokraadid olid reeglina rikkad ning nad ei pidanud enamasti töötama. Nad veetsid aega lugedes, sotsialiseerudes, mängisid mänge nagu male ja kaardid ja tegid teisi tegevusi, mis ei olnud eriti koormavad. Neile oli kättesaadav parim võimalik haridus: palgati eraõpetajaid, ka õppematerjalid olid kättesaadavad. See andis neile teiste ees suure eelise, kuna suur osa
18 Ühiskonna hierarhia ja selle kujunemine: 1) peerid ehk kõrgaadel: hertsogid (duke), markiid (marquess, marquis), krahvid (earl), vikontid (viscount), parunid (baron); 14.sajandi II pooleks kujuneb välja. Olid kuninga nõuandjad, juhtivad sõjaväeametnikud (u70 inimest), kellele kuningas võis toetuda. 2) maa-aadel (nn county élite): rüütlid, esquire, baronetid; On ebamäärane termin. 12-13.sajandil veel on sünonüüm nobility’ga. Alates 17.sajandist tähendab alamaadlit, nobility on kõrgaadel. 3) gentry; Gentry on need kes on kõrgemast soost sündinud, gentleman’d. Siia kuulusid kõik aadligrupid, kes ei olnud kõrgaadli hulgas, kuid kes olid selgelt maavaldajad. Nende hulka viisid kuuluda ka rikkamad linnas kinnisvara valdavad isikud. Neil kujunes oma identiteet
annaabi.ee 
