ringlusesse. . Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena 4.2 Loodusesse sattumine Tänapäeval satuvad elavhõbe ja selle ühendid loodusringesse purunenud päevavalgus- ja kvartslampidest, termomeetritest, baromeetritest ja elektripatareidest. Elavhõbedat sisaldavad tahkekütused, eriti kivisüsi (antratsiidis 10-4%), mille põletamisel satub õhku elavhõbedaauru. Osa elavhõbedat jääb tuha koostisse. Et paljud elavhõbedaühendid on vees rasklahustuvad, siis arvati, et inimestele nad ohtu ei põhjusta. Mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid aga lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Looduses on elavhõbe suhteliselt haruldane
1) 1 N/m2 = 1 Pa 2) 100 000 Pa = 1 Bar 3) 1 Bar = 1 atm ( looduslik atmosfäär) = 1 at (tehniline atmosfäär) vb ple õige 4) 1Bar = 1000mbar i , ülemises pole kindel Ülesanne Tehnilise atmosfääri leidmiseks ( at) 1at=1kgf/ cm2 kgf = N ehk tuleb 1013.25 mbar-i teha üheks N/cm2 Ülemise ülesande põhjal ( 1m2 = 10 000 cm2) 1013.25mbar=1013.25 hPa = 101325 Pa = 101325 N / m2 = 101325 N / 10000 cm2 = 10.1325 at Tegijapoiss 2010 Baromeetritest ( õhurõhu mõõteriistad) Torricelli baromeetrit nimetatakse ka anumbaromeetriks , sest selle üks ots on anumas.Seda tuleb tihti peale uuesti kalibreerida pärast kasutamist on on seetõttu ebamugav. Elavhõbe asub lahtises anumas ja on seetõttu ohtlik. Anderoidbaromeeter ( nagu kraadiklaas ) Ühes otsas on väike lõõts või osa , milles asub elavhõbe , mis õhurõhu muutudes üles liigub . Tegu on suhtelise mõõteriistaga aga seeeest lihtne transportida ja odav.