. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas 9. Võrrelda klassitsismiaja kultuuripilti romantismiga suhtumises antiigipärandisse, tuua näiteid kirjandusest ja kunstist. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr tragöödia. · Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. · Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre.
talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom – liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L’art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv žanr – tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice,