· Varssavi Ülikooli botaanikaaed - rajati 1818. aastal ning oli I ja II Maailmasõja vahelisel ajal üks Euroopa parimaid ja Poola vanimaid botaanikaaedu. Aia pindala on 5 ha ning erinevaid liike üle 5000. Aia keskmine osa sisaldab muuhulgas sirelialleed, purskkaevu ja rosaariumi ning vahtrakollektsiooni. · Wilanowi loss - 7 km kaugusel Varssavi kesklinnast Vistula jõe kaldal asub kuningas Jan III Sobieski suveresidents koos luksusliku 106 ha suuruse barokkpargiga. Villa Nuova lossiaeda kutsutakse Poola Versaille´ks. Wilanow on poolakate üks armastatumaid kohti, mida teatakse hästi ka mujal. Originaalse arhitektuuriga loss ja selle juurde kuuluv barokne aed on väga kaunid. Jõeäärsele promenaadile pääseb valgepöökidest pügatud võlvkaarte ja alleede kaudu. · Praga rajoon - ajaloolise arhitektuuriga linnaosa, mis ei saanud II maailmasõjas kuigivõrd kannatada ja on suuresti autentsena säilinud
hakati ka meil tooma esile pargi, hoonete ja maastiku ansamblilisust, mida rõhutati Prantsusmaal, baroki sünnimaal alates 17. sajandist. Sajandilise hilinemisega saabus ka Eestisse regulaarse pargistiili sajand, mis algas hiilgava meistriteose, Kadrioru pargi rajamisega 1718. a. Park on rajatud itaalia arhitekti Niccolo Michetti plaanide järgi (tema kujundatud on ka näiteks Strelna park Peterburi lähedal). Kadriorus olid esindatud enam-vähem kõik olulisemad kujundusprintsiibid, mis barokkpargiga kaasas käisid. Filosoofiat meelde tuletades, siis 17. sajand, eriti selle lõpupool, oli Prantsusmaale poliitilise võimu, kuningliku hiilguse ja kunsti õitsengu suur sajand. Kõike püüti näidata suurema ja võimsamana kui see tegelikult oli, see kehtis ka hoonete ja parkide kohta. Barokiaja arhitektide üheks lemmikvõtteks oli ruumiliste illusioonide ja efektide kogumine. Kadrioru lossipark oli algul rangelt sümmeetrilises prantsuse aiastiilis rajatud. Lossi ansambli
annaabi.ee 
