Ta sõnastas kõige paremini probleemid, mis uut moodi mõtlemisel esile kerkisid. ,,Arutlusega meetodist". See teos väljendas kogu 17 saj . Mõtte arengut, püüdes mõista iseenda loomust ja määras ära selle tee. D. Ei pidanud teadmiste allikaks mitte kogemusi, vaid kaasasündinud ideid, st. Teadmisi mis jumal oli kaasa andnud. D. Kasutas oma arutlustes metafoore. Hindas mõistust väga kõrgelt. Tema lause : MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN!" GONGORA-(1561-1627) hispaania Barokkluuletaja. Poeet, keda oli kasvatatud antiikteadust tundmise vaimus. Ta oli ka meister kirjutama rahvalikke romansse ja laule. Tema luule oli keerukas eelkõige tema vaimuteravuse ja vaimukuse tõttu. Just seepärast on enamik Garciani poeetikauurimuse ,,Loomingu vaimuteravuse ja kunst" näiteid võetud just Gongora luulest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama KULTISMIKS, aga ka tema enda nime järgi gongorismiks
leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Hilisem looming oli peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga (,,Jumalikud luuletused"). Donne töötas jutlustajana. Trükis ilmus pea kogu tema looming postuumselt (,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid"). Donne kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja ülevateemaga näiliselt sobimatut olmelist kujundlikkust kontrastid. Tema varajane luule oli satiiriline. Donne'i on tõlkinud Paul-Erik Rummo. L. Gongora on hispaania barokkluuletaja. Ta töötas preestrina ja ~10a õukonnas. Gongora pidas vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega olulisemaks kui maailma edevust ja ahnust ,,Letrilja". Letrilja rahvalaululik luuletusvorm, kus iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Gongora luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerukuse, n-ö hämara väljenduse poolest. Gongora algatas metafoorse, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili gongorismi ehk kultismi. Gongora sai