Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Baroki arhitektuuris oli esmajärguline kirikute ehitamine. Valitsev kirikutüüp oli pikergune hoone. Siseruumides skulptuurid ja maalid. Tähtsateks olid ehitistel kuppel ja läänefassaad. Barokile iseloomulikud detailid on voluudid, poolsambad, pilastrid, iilud ja staatuad. Kõik detailid allutatud tervikule ehk ansamblile, kuigi neil pole konstruktiivset ülesannet. Üksikehitistel polnud tähtsust. 17.-18. sajandil tekkis Saksamaal arhitektuuris rokokoo ja baroki segunemin...
Sageli olid katused kujundatud poolkealpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning levinud oli seina ja laetalade kaunistamine maalingutega (Albu mõis). Väga palju barokkstiilis hooneid olid planeeringult keskse mantelkorstnaga vanabalti häärberid, kuid alates 17. sajandist levisid palju ka kahekorruselised paleelaadsed hooned (Maardu mõisahoone) . Barokklossid olid koolmekorruselised. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid ja kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks (nt. Kadriour loss) Historitismiajastu 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates
Põhjasõda jagas eesti baroki kaheks. 17. Saj oli eesti rootsi all, ehituses olid esindatud kaitseehitised. Narva bastionid, Tallinna bastionid. Siin arendas bastioniarhitektuuri Erik Thalberg. Narva eeskujuks sai holland, narvas oli hollandipärane barokk, baroklik klassitsism. Pikk külg tänava poole. Kõrge sadulkatus. Narva raekoda. Kadrioru loss on kõige baroklikum maja eestis. Ehitatud peeter I tellimusel. Kavandajaks itaallane Niccolo Michetti, loss ehitati hilisbaroklikus stiilis. Barokklossid olid 3 korruselised. Esimene majapidamiseks, teine elamiseks, kolmas vatuvõttudeks. Prantsuse park. Eestis on palju mõisahooneid. Palmse mõis. Eestis rokokood esindatud pole, kunagi põltsamaa loss. Klassitsism Ajajärk 1750-1850 oli suurte muutuste aeg kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja arenes välja kunstikriitika. Enne seda oli kunst privaatne. Looming kasvas, hakati kunsti näitama anonüümsele publikule. Muutused toimusid kuna vana seisuslik ühiskond lagunes. Algas
annaabi.ee 
