-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Valgusallikaks aknad, mis asusid kupli all. · Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesu Roomas. (Giacomo da Vignola). · Barokkkiriku siseruum. Skulptuurid ja maalid- dekoratiivsem iseloom kui gootis- mõjutada inimese tundeid, hämmastada ja tekitada imetlust ja aukartust. · Barokkkiriku välisilme. Kuppel ja läänefassaad. Keskosa on 2 korruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel iseloomulikud detailid- voluudid- spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. · Fassaadi detailid on põhiliselt samad mis Renes
Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on nissid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. Lorenzo Bernini. Rooma Peetri väljak koos kirikuga. Püha Peetri väljaku kolonnaad. Carlo Maderna. Santa Susanna kirik Roomas. Tüüpiline barokkkiriku fassaad. Francesco Borromini. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. Barokkmaal Itaalias. Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO oli barokk-kunsti naturalistliku suuna rajaja. Kujutas lihtrahva ja igapäevaelu. See oli vahendiks usuliste teemade lihtrahvani jõudmiseks. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikena. Vaataja tunneb ennast selle osalisena. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega, mis rõhutab ka teoste
annaabi.ee 
