augustil 1990, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ühe omariikluse taastamisele suunatud sammuna võtta kasutusele kuni 1940. aasta augustini Eestis kehtinud riigilipu ja riigivapi. 16. oktoobril 1990a võttis Eesti vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse riigilipu ja riigivapi kasutamise kohta, kus oli kirjas, et riigivapil on kaks kuju suur vapp ja väike vapp. Suurel vapil on kuldsel barokkkilbil kolm sinist punase keele ja hõbesilmadega sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi, kes astuvad kilbi poolt vaadates paremale. Kilpi ümbritseb kolmelt küljelt vanik kahest ristatud kuldsest tammeoksast. Väike vapp on ilma tammeoksteta. Vapi värvid on kuldne, sinine, punane ja must. Palamuse vapi kirjeldus Punasel kilbil hõbedane kirikukell, mille kohal kaks kuldset ristikheinalehte. Põhjendus Punane on apostel Bartolomeuse vapivärvus
Eesti vapi ajalugu jätkus 7. augustil 1990, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ühe omariikluse taastamisele suunatud sammuna võtta kasutusele kuni 1940. aasta augustini Eestis kehtinud riigilipu ja riigivapi. 16. oktoobril 1990a võttis Eesti vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse riigilipu ja riigivapi kasutamise kohta, kus oli kirjas, et riigivapil on kaks kuju suur vapp ja väike vapp. Suurel vapil on kuldsel barokkkilbil kolm sinist punase keele ja hõbesilmadega sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi, kes astuvad kilbi poolt vaadates paremale. Kilpi ümbritseb kolmelt küljelt vanik kahest ristatud kuldsest tammeoksast. Väike vapp on ilma tammeoksteta. Vapi värvid on kuldne, sinine, punane ja must. Palamuse vapi kirjeldus Punasel kilbil hõbedane kirikukell, mille kohal kaks kuldset ristikheinalehte. Põhjendus Punane on apostel Bartolomeuse vapivärvus