1. Barokkarhitektuurile olid iseloomulikud suured lossiansamblid (nt Versailles Prantsusmaal), ehitiste üldilme oli suurejooneline, ilutsev, rikkalikult kaunistatud, samuti skulptuurid ja kullatud detailid. Iseloomulikud detailid olid ümarkaared, kõverjooned, ovaalsed aknad, karniisid, etteulatuvad hooneosad, viiludega aknad. 2. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv, kasutati palju õrnu toone, lillelisi mustreid, sagedaseks motiiviks oli orvand. Moodi tulid nipsasjad, mööbel muutus väiksemaks ja elegantsemaks. Baroki Interjööris olid ruum, skulptuurid ja maalid ühendatud ühtseks tervikuks, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda, ruum näib jätkuvat laemaalil ja lõppevat taevaga. 3. Itaalia skulptor ja arhitekt - Lorenzo Bernini. 4. Louis XIV lasi rajada jahilossi kohale suurejoonelise Versailles lossi. 5. Versailles loss - oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see ehitis endast kujutama L...
sammastega. Aknaavad on lõpetatud kolmnurk- ja kaarviiludega. 16.sajandil asutati Itaalias terve rida arhitektuuriakadeemiaid, kuulsaim nende hulgast oli nn. Vitruviuse akadeemia, kus kirjutati ka terve rida arhitektuuriteoreetilisi töid. Üheks tuntumaks teoreetikuks kujunes arhitekt Giacomo Vignola (1507-1573),kes sõnastas viie arhitektuuriorderi reeglid. Vignola tähtsaim ehitis, Rooma Il Gesu kirik (alustatud 1568, lõpetas Giacomo della Porta), kupliga basiilika, andis suunda barokkarhitektuurile. 67 Ka väljaspool Roomat tegutses nii kõrg- kui hilisrenessansi ajal hulk silmapaistvaid arhitekte, kes arendasid edasi eelkõige Bramante põhimõtteid harmoonilisest ja tasakaalustatud arhitektuurist, lisades sinna igaüks midagi ainult temale iseloomulikku. Veneetsias töötanud Jacopo Sansovino (1486-1570) ehitistele on omane valguse ja varju kontrastide esiletoomine