NB! Püstjate okstega püstjad, püramiidjad ning silinderjad kadakaliigid ja sordid vajavad talveks üles sidumist, et kaitsta neid lumedeformatsioonide eest. Suhteliselt kindlad on lumevaalimise suhtes hariliku kadaka püramiidvormid. 3.8. Perekond elupuu - Thuja Elupuud, nagu kadakadki kuuluvad küpressiliste sugukonda. Perekonnas kokku on vaid 5 liiki. Eesti vanades parkides võib leida rohkesti harilikku elupuud (Thuja occidentalis), mis on leidnud kasutamist nii barokkaedades (pöetud hekkidena) kui maastikule orienteeritud parkides aktsentgruppidena (Räpina, Õisu jm). Kollektsiooniaedades esineb veel ka hiigelelupuud, korea elupuud ning jaapani elupuud (Thuja plicata, T. koraiensis ning T. standishii). Liigilise mitmekesisuse tõstmiseks on viimatimainitud liike hiljem istutatud ka parkidesse. Pargiarhitektuuri seisukohalt aga on selline tegevus kaheldava väärtusega.
Maneristlikud aiad: müstilised, kummalised, sürrealistlikud. Inimese alateadvuse avaldumised. Levinud olid koopad, grotid, urud jne, mis viivad inimese reaalsest elust välja. Maneristlikud aiad olid täis üllatusi, ehmatusi, sokeerivat. Koledad loomakujud, erinevad kurioosumid (põnevad, veidrad, imelikud asjad). Aedades olemas kesktelg, sümmeetria, see on üleminek barokile. Manerismiperioodil võib rääkida juba uutest elementidest, mida leidus hiljem paljudes barokkaedades: eriti kerkisid esile giardino segreto, bowling green, Grotto-aed, orangerie, tapis vert, boskett jne. Tohutud purskkaevusüsteemid. Boboli aiad Firenzes Palazzo Pitti juures. Kuulusid Medicitele, kes kujundasid neid kuue põlvkonna kestel. Ehitamist alustati 1549. a Firenze arhitekti ja skulptori Niccolò Broccini jooniste järgi, koos Palazzo Pitti fassaadide arhitekti Bartolomeo Ammanatiga. Ehitamisel on kaasa teinud paljud kuulsad arhitektid ja kujundajad
annaabi.ee 
