katedralis. Villa Borghese Roomas – Aadress: Piazzale del Museo Borghese 5, Rooma. Skulptuurid peamiselt, aga ka maalikunst. Tähtsaimaid teoseid: Skulptuur Lorenzo Bernini “Proserpina röövimine,” koopia Leonardo da Vinci kaduma läinud maalist, millel kujutatud Leda koos luigena esineva Zeusiga ning kaksikud Castor ja Pollux. Horvaatia: Mimara ja Moodsa kunsti Muuseum – Aadress: Roosevelti väljak, Zagreb. Tähtteoseid: Camille Corot “tüdruku portree,” Barna da Siena “Püha perekond,” Dusan Dzamonja raudskulptuurid. Läti: Riia Riiklik Kunstimuuseum – Aadress: A K. Valdemara iela 10, Riia. Kunstikogud peegeldavad Läti ajalugu. Teoseid: Jekabs Kazaksi maal “Rannal,” Vilhelms Purvitisel “Talv.” Leedu: Riiklik Kunstimuuseum – Aadress: Konstitucijos avenüü 22, Vilnius. Eksponaatide hulgas leedu kunsti suurim ja olulisim kollektsioon. Teoseid: Leonardas Tuleikise maal “Vienas,” Ferdynand Ruszczyc’i maal “Põgenikud.”
kohaneda ikkagi tulijal endal. Vastuvõtjamaa võib talle kohanemise kergeks teha – kui tegemist on võõraid salliva kultuuriga-, või siis selle raskeks teha – kui tegemist on kultuuriga, kus võõraid ei sallita. 3.2 Suhtlemistõkked Kui juht ja sekretär või ainult üks neist kohtuvad oma välispartneritega, siis peavad nad arvestama ka sellega, et suhtlemine ei pruugi sujuda. Selleks, et teada kuidas suhtlemistõkkeid ületada, peab neid kõigepealt tundma. LaRay Barna on üksikasjalikult tegelenud sellega kuidas eristada vaatlemist ja tõlgendamist kultuuridevahelises suhtlemises. Järgnevalt on Hofstede ja Pedersen (2004, lk 40) ära toonud viis valdkonda, mis võivad osutuda takistuseks. Et neid tõkkeid ületada, oodatakse tõlgendamisega seni kuni on piisavalt teavet teise kultuuri kohta. Teisisõnu, jälgida käitumist, kuid ei tasu püüda sellele tähendust anda. Kõigepealt toovad Hofstede ja Pedersen (2004, lk 40) välja ilmselge tõkke, mis
1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet, müstikat, kriminaal- ja seiklus laadi ühendamist. Soome : · Rahvalaulud(äiutus-, hälli-, mängitus-, mängulaulud) · Mikael Agricola ,,ABC-kirja" 1543 · J.G.Pritius ,,Barna-Bibel" 1730 · J.Tengström ,,Uusi Aapelus" 1847 · 19.saj. I pool rahva liikumise tõus · E.Salmelainen ,,Suomen Kansan Satuja ja Tarinoida" 1852-1866, lastekirjanduse lähteteos · 1847 P. Hannikainen ,,Viron Satuja" · Z.(Sakari) Topelius (1818-1898) ,,Lukemisia lapsille", 1865-1896 · 1854-1866 esimene iluustratsiooniline lasteleht · Suonio teadlane, luuletaja ja ka lasteluuletaja Rootsi:
annaabi.ee 
