Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai ülemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti kõrgele tõsta ning kulutab seepärast ainult kalju alumist osa. Ka liivakõrbed on tekkinud mäestikest, kust jõed tõid liiva tasandikele ning tuul jaotas selle seal ära. Liivakõrbetes esinevad alati liivaluited. Nad tekivad tuule mõjul ja tuul võib nad liikuma panna. Luiteid on erinevaid tüüpe. Püramiidluited on üsna püsivad, barhaamid võivad aga liikuda aastas kuni 20 meetrit. Soolakõrbed esinevad tavaliselt ainult väikeste laikudena suurte kõrbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolajärvede kallastel. Soolakõrbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagajärjel, et soola sisaldav põhjavesi tõuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ära, jätes maapinnale soola. Savikõrbetele on iseloomulikud raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav
Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai lemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti krgele tsta ning kulutab seeprast ainult kalju alumist osa. Ka liivakrbed on tekkinud mestikest, kust jed tid liiva tasandikele ning tuul jaotas selle seal ra. Liivakrbetes esinevad alati liivaluited. Nad tekivad tuule mjul ja tuul vib nad liikuma panna. Luiteid on erinevaid tpe. Pramiidluited on sna psivad, barhaamid vivad aga liikuda aastas kuni 20 meetrit. Soolakrbed esinevad tavaliselt ainult vikeste laikudena suurte krbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolajrvede kallastel. Soolakrbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagajrjel, et soola sisaldav phjavesi tuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ra, jtes maapinnale soola. Savikrbetele on iseloomulikud raske limisega muld ja muutlik veereiim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on sna vettpidav. Varsti
annaabi.ee 
