On teisipäev ja ma istun matemaatika klassis. Tund pole veel alanud. Püüan kõike ümbritsevat oma peast välja saada. Mul on vaja keskenduda kontrolltööks, kuid ma ei suuda. Koridoris on ülemeelikud lapsed saavutamas läbi naerupahvakute aina kõrgemaid helikõrguseid. Minu ees istub mu mäletsev klassivend, kes sööb oma võileiba valjemini, kui keegi teine. Aknast paistab lumetuisune tänav lugematu hulga kiirustavate inimestega. Märkan ülekäigurada ületavat veripunase baretiga vanaprouat. Samal ajal kihutab mööda mattmust BMW nii kiiresti, et ka vanaproua juuksed, mis on külmast jäätunud, tarduvad hetkeks. Heliseb tunnikell ja hetkeks mõistan, et kontrolltööks kordamise asemel olin vajunud 20 minutiks mõttesse. Õpetaja jalutab minu poole. Tal on seljas must pintsak, mille reväärid ja nööbid on kaetud siidiga. Ta ulatab mulle paberilehe, mille peal on 10 ülesannet. Võtan paberilehe lähemale, otsin pinalist sinise pastapliiatsi
Talle tehti rahustav süst ning viidi üksikpalatisse. Rjuhhin oli Ivani käitumisest sokeeritud. Ta oli ka solvunud, et Ivan oli ta ,,vaenlane" (Rjuhhin imetles Ivani kirjutisi, kuid poeet vihastas selle peale ja sõimas Rjuhhinit). Seitsmes peatükk: Jube korter Stjopa Lihhodejev oli Varjeteeteatri direktor ning Berliozi naaber. 50-nda korteriga (korter, kus Berlioz elas)oli alati salapäraseid asju juhtunud. Inimesed kadusid ega tulnud enam tagasi. Stjopa, kes (pohmelliga) ärkas nägi toas baretiga tumedat kuju. Tegu oli sama musta maagiga, kes Berliozi surma ennustas. Maag Woland olevat Stjopaga esinemise osas lepingu sõlminud (Woland väitis seda, kuid Stjopa seda ei mäletanud). Stjopa helistas maagi sõnade kinnitamiseka Varjeteeteatrisse. Sealt saigi ta maagi sõnadele kinnituse. Peagi ilmus tema ette ka ruudulises riietuses mees ja suur kass. Ilmus ka neljas olevus: lühike ja tüse ühe kihvaga mees. Stjopa kaotas teadvuse. Kui ta ärkas oli ta Jalta muulil.
· Viimane töö oli ,,Ristija Johannes" mis on saanud kriitikat homoseksuaalse ja blasfeemse alatooni tõttu. RAFFAEL E. RAFFAELLO SANTI 1483-1520 · maalis eluajal rohkesti kauneid madonnapilte, kuulsaim ,,Sixtuse Madonna." · Maalide kompositsioon on sümmeetriline. Täiuslikuks pidas ta püramiidset ülesehitust. · Paavsti tellimusel tegi ta ,,Ateena kooli", millele on maalitud Platon ja Aristoteles, palju Raffaeli sõbrad ja ta ise all paremas nurgas baretiga. Pidavat olema da Vinci seinamaalist veelgi monumentaalsem. Paganliku teema käsitlemine. MICHEALANGELO BOUNARROTI1475- 1564 · Teda tunti kui hiigelenergiaga inimest, aga ta paljud ettevõtmised jäid pooleli, sest olid ühele inimesele liiga suurejoonelised plaanid teostamiseks. · Tema loometegevus jäi paavst Julius Teise aega. 16. sajandil kujundas Sixtuse kabeli lae Vatikanis sisuks on
annaabi.ee 
