Kaelkirjak Illustreerinud Heiki Ernits Kai on väike tüdruk, kelle parim sõber on üsna kummaline tegelane – nimelt kõhuuss. Ehkki kõhuussiga ei saa mängida, saab temaga juttu ajada ning igasuguseid naljakaid ja põnevaid asju välja mõelda. Saab rääkida makaronitontidest ja siirupit sülitavast lehmast ja imelikust elukast, kelle nimi on mouk. Igal juhul on kõhuussiga palju lõbusam kui pirtsaka Barbiega. Ja siis on Kail akna taga veel kaelkirjak – või on see siiski kraana? Ja aias valvab küpseid marju suur koer – või on ta tegelikult lõvi? Sõltub sellest, kuidas vaadata...Iga laps näeb asju eri vaatenurga alt. Oskar Luts Nukitsamees Illustreerinud Vive Tolli "Nukitsamees" on Hansu-Grete stiilis Oskar Lutsu muinaslugu: kaks last, Iti ja Kusti, eksivad marjulkäigul metsa, pimeneb ja nad satuvad nõiamoori küüsi
Siis, emotsionaalne sfäär. Laps esineb oma rollis siiramalt kui parim näitleja. Oma siiruse ja puhtusega mõjutab roll lapse tundeid. Rollimäng on praktiline empaatiavõime harjutus: ema- lapse mängus laps ju harjutab, kuidas last aidata. Aga kodumäng on praegu mudilastel üks viletsamaid. Meil on olnud Barbie-periood missugused isiksuseomadused said siis mõjutatud? Barbie oli sõbranna, aga mitte keegi, kelle eest hoolitseda. Emade põlvkond, kes on Barbiega üles kasvanud, on meil juba olemas. Edasi: enesekontroll. Mängueas lapsel on emotsioonid veel tugevad, enesekontroll nõrk. Aga mängus on kõik lapsed koos. Siin on omad reeglid, milles kokku lepitakse. Tahad mängida allu! Ja laps teeb seda, milleks ta igapäevases elus suuteline pole: ta kontrollib ennast, et mängu reeglitele alluda. Lastepsühholoog Elkonin tegi katse: palus viieaastasel poisil ühel kohal seista ja mõõtis aega. See ei kestnud kaua
annaabi.ee 
