jumal) ja Parthenon Neitsiliku Athena tempel (kreekakeelsest sõnast parthenos neitsi). Rooma Panteon on antiikaja suurim ja parimini säilinud kuppelehitis. Samas on Rooma Panteon rotund so. ümarehitis. Selle ees seisab imeline korintose stiilis monoliitsetest graniitsammastest moodustuv portikus e. sammaseeskoda. Kolmnurkset frontooni ehtisid veel neli sajandit tagasi kaunid pronksreljeefid, kuid need laskis Barberinide soost paavst Urbanus VIII maha võtta ja Vatikani Peetri kiriku baldahhiiniks ümber valada. Selle inetu vahejuhtumi kohta läks käibele anekdootlik käibefraas: Mida barbarid ei jõudnud teha, tegid ära Barberinid. Praeguse Panteoni kohal seisis ka varem sama otstarbega nelinurkne hoone, mida tabas 110. a. välk ja mis põlengus hävis. Eelmise hoone rajaja oli keiser Augustuse väimees Agrippa. Seda tõendab ka praeguse hoone frontoonil (ehisviilul) ilutsev kiri: M (arkus)
Roomas armastati suhteliselt suuri ansambleid ja madrigalilaadseid koore (3.-6. häälseid), kes kujutasid deemoneid, ingleid, teenijaid jms. gruppe. Ooperi ja oratooriumi piiril "Hinge ja keha etendus". Cavalieri (1600. Firenzes) Tegelased allegoorilised (aeg, hing, keha, elu, ilm) Ette kanti stile reppresentativo maneeris (kujutlev). Teosel oli oratooriumi sünni juures sama suur roll kui Firense dramma in musical ooperi sünni juures. Tollane Rooma mõjukaim perekond oli Barberinide suguvõsa, kes sai linnas ka ooperi metseeniks. Kardinalid Antonio ja Francesco Barberini lasksid ehitada perekonna lossi ette suure ooperiteatri, mis mahutas üle 3000 vaataja. Balazzo Barberini teater avati 1632. a. Stefano Landi uue ooperiga "Püha Aleksius", Dramma musicale vaimulikul teemal. Tekst Giulio Rospigliosilt. Tegevus toimub 5. saj. Roomas. Stefano Landi (1587 Rooma - 1639 Rooma) Püha Aleksius Il Sant' Alessio Dramma musicale (Historia sacra)
annaabi.ee 
