Religiooniprobleemid Suleti enamik kloostreid, vähendati vaimulike arvu, tunniastati ainult kodanliku abielu, vaimulikele määrati kindel palk, kirikuvõimu vähendati ja vaimulik pool muutus vähetähtsaks. 14. Revolutsioon ja kultuuriküsimused viha vana korra vastu tabas eellkõige kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid, lisaks seati löögi alla ka katedraalid ja kirikud, neid kaunistavad skulptuurid ja maalid jms. Enamiku barbaarsest hävitustööst saatsid korda üksikud aktivistid. 1793 aastal avati rahvale mõeldud kunstimuuseum, kuhu suudeti koondata osa maale. Hävitati väga palju! (nii maale, skulptuure, rüüstati sarkofaage!) Ohtu sattusid ka paljud raamatud. Arvatavalt oli raamatuid umbes 10. Miljonit, kuid hävitada taheti 5. Miljonit. Õnneks siiski niipalju ei hävitatud ja raamatuid jäi alles palju. 1794. Võeti vastu dekreet raamatukogude võrgu loomise kohta
- Areng. Ajalise muutuse järgmine hetk on omaduse võrra parem kvaliteet kasvab konkreetse mõõdiku suhtes. Motivatsioon, mis paneb asja tööle, tuleb süsteemi enda seest. Nt demokratiseerumine. Kui sisemine jõud toimib, on areng paratamatu. - Tsükkel/tsüklilisus. Nt põllumajandustsükkel, majandustsükkel (kriisist kriisi). Areng, mis kordub perioodiliselt. Nt haridustee põhikoolis eksamid, keskkoolis, ülikoolis. - Progress. Kogu inimkonna areng barbaarsest olukorrast ideaalse tuleviku suunas. Kogu süsteemi terviklik muutus pürgime ideaali poole. Võime vaadelda lineaarselt, multilineaarselt (sama suund, aga erinevad tüübid, nt demokraatia tüübid), hüppeliselt (Kuhn - ,,Meil on normaalteaduse faas uus viis maailma mõista. Ühe seaduste paradigma järgi uurime kõiki nüansse, aga mingis osas pole võimalik kõike seletada. Toimub paradigma muutus ja algab uus periood
Savoia hertsog Viktor Amadeus sai Sitiislia kuningriigi. Lisaks Gibraltarile liideti Inglismaaga ka prantsuse valdusi Ameerikas. Pärilus tunnistati rahvusvaheliseks probleemiks. 3. PÕHJASÕDA 1700 - 1721 Põhjasõda, nagu ka sellega suures osas paralleelselt kulgenud Hispaania pärilussõda, mõjutas oluliselt Euroopa poliitilise kaardi kujunemist ning rahvusvahelisi suhteid järgnevate sajandite vältel. Sõja kõige tähtsamaks tulemuseks oli Venemaa tõus Euroopa perifeersest ja pool-barbaarsest riigist kontinendi üheks mõjukaimas, periooditi kõige tugevamaks suurvõimuks. Ühtlasi degradeeris kaotus sõjas Rootsi teisejärguliseks riigiks, nõrgendas Poolat, pannes aluse vene mõjule seal ning tugevdas, ehkki veel mitte kardinaalselt Presimaad-Brandenburgi. Sõja kaudsemaks ajendiks sai Rootsi kuninga Karl XI surm 1697 aastal. Karl XI jäi maha riik, mis oli tugev, tsentraliseeritud ja võimsa armeega (90 000), kuid mille
annaabi.ee 
